Foto: Wikimedia Commons / Markus Schweizer – CC BY-SA 4.0; fotol kliimaaktivist Greta Thunberg pidamas kõnet 17. jaanuaril 2020 kliimastreigil Lausanne’is.

Poliitiline väljamõeldis, et inimesed põhjustavad enamiku või kõik kliimamuutused ja väide, et selle mõiste taga olev teadus on “väljakujunenud”, on saanud tugeva hoobi “Maailma kliimadeklaratsiooni (WCD, World Climate Declaration)” avaldamisega, millele on alla kirjutanud üle 1200 teadlase ja professionaali. “Kliimahädaolukorda ei ole,” ütlevad autorid, kes on pärit kogu maailmast ja keda juhib Norra füüsika-Nobeli preemia laureaat professor Ivar Giaever. Väidetavalt on kliimateadus taandunud diskussiooniks, mis põhineb uskumustel, mitte kindlal enesekriitilisel teadusel.

Tänapäevase “väljakujunenud” kliimateaduse vastupanu ulatus on tähelepanuväärne, arvestades seda, kui raske on akadeemilistel ringkondadel koguda toetusi mis tahes kliimauuringute jaoks, mis kalduvad kõrvale poliitilisest ortodoksiast. (Allakirjutanute täielik nimekiri on saadaval siin). Teine deklaratsiooni juhtiv autor, professor Richard Lindzen, on nimetanud praegust kliimanarratiivi “absurdiks”, kuid tunnistas, et triljonid dollarid ja stipendiumidest sõltuvate akadeemikute ja tegevuskava halastamatu propaganda poolt juhitud ajakirjanikud ütlevad praegu, et see pole absurdne.

Kahtlased kliimamudelid

WCD on iseäranis teravalt suunatud kliimamudelite kritiseerimisele. Uskuda kliimamudeli tulemustesse tähendab uskuda sellesse, mille mudelitegijad on koostanud. Kliimamudelid on praegusaja kliimaarutelus kesksel kohal ja teadlased peavad seda probleemiks. “Me peaksime vabanema naiivsest usust ebaküpsetesse kliimamudelitesse,” ütleb WCD. “Tulevikus peavad kliimauuringud panema empiirilisele teadusele oluliselt rohkem rõhku.”

Alates nn väikesest jääajast väljatulekust 1850. aastal on maailm soojenenud oluliselt vähem, kui seda näitab IPCC modelleeritud inimmõjude põhjal tehtud ennustas. “Lõhe tegeliku ja modelleeritud maailma vahel ütleb meile, et me pole kaugeltki pädevad kliimamuutuste mõistmisel,” märgib WCD.

Deklaratsioon on tohutu tähtsusega sündmus, kuigi peavoolumeedia ignoreerib seda. Kuid see pole esimene kord, kui silmapaistvad teadlased on palunud kliimateaduses rohkem realistlikkust. Itaalias juhtis tuumafüüsik Antonino Zichichi hiljuti 48 kohalikust teadlasest koosnevat rühmitust, kes väitis, et inimeste vastutus kliimamuutuste eest on “põhjendamatult liialdatud ja katastroofilised ennustused ei ole realistlikud”. Nende teadusliku seisukoha järgi “selgitab loomulik varieerumine olulist osa alates 1850. aastast täheldatud globaalsest soojenemisest”. Professor Zichichi on ka WCD-le alla kirjutanud.

Deklaratsioonis märgitakse, et Maa kliima on olnud varieeruv nii kaua, kui planeet on eksisteerinud, looduslike külmade ja soojade perioodidega. “Pole üllatav, et meil on soojenemise period,” jätkab ta. Kliimamudelitel on palju puudujääke, öeldakse, “ja need ei ole ülemaailmse poliitika vahenditena kuigi usutavad”. Need suurendavad kasvuhoonegaaside, näiteks süsinikdioksiidi mõju, kuid eiravad kasulikke mõjusid. “CO2 ei ole saasteaine,” öeldakse deklaratsioonis. “See on oluline kogu elu jaoks Maal. Fotosüntees on õnnistus. Rohkem CO2 on loodusele kasulik, muutes Maa rohelisemaks; täiendav CO2 lisandumine õhku on soodustanud ülemaailmset taimse biomassi kasvu. See on kasulik ka põllumajandusele, suurendades kogu maailmas saagikust.”

Puuduvad statistilised tõendid

Lisaks kinnitavad teadlased, et puuduvad statistilised tõendid selle kohta, et globaalne soojenemine intensiivistaks orkaane, üleujutusi, põuda ja sarnaseid looduskatastroofe või muudaks need sagedasemaks. “Kliimahädaolukorda ei ole,” kinnitab deklaratsioon. “Oleme kindlalt vastu 2050. aastaks kavandatavale kahjulikule ja ebareaalsele CO2 netonullheite-poliitikale,” öeldakse deklaratsioonis ja lisatakse, et ülemaailmse poliitika eesmärk peaks olema “heaolu kõigile”, pakkudes igal ajal usaldusväärset ja taskukohast energiat. “Õitsvas ühiskonnas on mehed ja naised hästi haritud, sündimus madal ja inimesed hoolivad oma keskkonnast,” rõhutatakse.

WCD on viimane märk sellest, et kliimamuutuste teadust ümbritsev “väljakujunenud” fantaasia on kiiresti koost lagunemas. Eelmisel aastal avaldas Obama administratsiooni teaduse asekantsler Steven Koonin raamatu pealkirjaga “Unsettled”, milles ta märkis: “Teadus on ebapiisav, et teha kasulikke prognoose kliima muutumise kohta järgmistel aastakümnetel, veel vähem selle kohta, milline on meie tegevus.” Ta märkis ka, et kliimamuutuste lahendamise idee jäik väljakuulutamine alandab ja jahutab teaduslikku ettevõtmist, “pidurdades selle edusamme neis olulistes küsimustes”. Aastal 2020 kirjutas tuntud roheline aktivist Michael Shellenberger raamatu “Apocalypse Never”, milles ta ütleb, et usub, et vestlus kliimamuutuste ja keskkonna teemadel on viimastel aastatel “kontrolli alt väljunud”. Suur osa sellest, mida inimestele keskkonnast, sealhulgas kliimast räägitakse, on vale, nentis ta.

Loomulikult võitlevad rohelised äärmuslased akadeemilistes ringkondades, poliitikas ja ajakirjanduses Net Zero poliitika kaudu jätkuvalt võimu ja kontrolli eest, mida nad ihkavad. Lõpuks hääbub nende moonutatud vaade teadusprotsessis, jättes maha naeruväärsete Armageddoni prognooside jälje ja veel rohkem ebaõnnestunud katseid libateadusele keskendunud majandusliku ja ühiskondliku kontrolli vallas.

Allikas: The Daily Sceptic

Tõlkis Hando Tõnumaa