Kujuta ette parasiiti, kes teeb sinu ajusse pesa ning hakkab sinu käitumist mõjutama. See ütleb sulle, kui seksikana ennast tunned, kui kurb või vihane oled, ja isegi seda, kuidas sa riietuma peaksid. Selline parasiit on olemas ja teadlased arvavad, et sellega on nakatunud kuni 40% elanikkonnast.

Epidemioloogia professor Joanne Webster selgitab, et paljud parasiidid eelistavad elukeskkonnana aju, kuna seal on nad kaitstud immuunsüsteemi eest. Kuid samas annab see ka neile otsese ligipääsu peremeeslooma käitumist mõjutama.

Loomariigis on selliseid näiteid hulganisti: ämblik, kellest saab zombie, kui parasiitne herilane muneb tema kõhtu oma munad; seentaim, mis ajab sipelga sihitult ringi jooksma, või parasiituss, mis okupeerib sipelga aju, sundides toda ronima rohukõrre otsa ja ootama, kuni lammas ta ära sööb, et uss pääseks lamba organismi. Teadlased teevad alles esimesi samme selliste parasiitide käitumise ja mõju uurimisel.

Inimese käitumist mõjutav parasiit

Inimeste puhul on kõnealuseks parasiidiks kasside väljaheitega leviv ainurakne Toxoplasma gondii. Tegemist ei ole sugugi uue liigiga, inimesed on selle parasiidiga kooseksisteerinud juba sajandeid. Evolutsioonibioloogia professor Jaroslav Flegr Praha ülikoolist on seostanud seda parasiiti suurenenud suitsiidiriski ja hooletu autojuhtimisega.

Selle parasiidiga nakatunud inimese ajus on hirmureaktsioon vähenenud, mis seletab Flegri toodud seost, et toksoplasmaga nakatunud inimestel esineb tihedamini liiklusõnnetusi.

Rotid, keda katsete käigus nakatati toksoplasmaga, ei kartnud enam kassi uriini lõhna, mis tegi neist kerge saagi. See aga annab parasiidile võimaluse pääseda kassi kõhtu, mis on selle paljunemiseks vajalik keskkond. Samuti on leitud, et parasiit mõjutab rottide ja inimeste puhul nende seksuaalseid eelistusi.

Emased rotid eelistasid pigem nakatunud isasrotti. Inimeste puhul täheldati korrelatsiooni, et nakatunud mehed olid pigem introvertsemad, kahtlustavamad ja välimusele vähem tähelepanu pööravad inimesed ning toksoplasmaga nakatunud naised olid vastupidi sagedamini ekstravertsed ja hoolitsetud.

Parasiidi toime ajukeemiale

Käitumishäireid selgitatakse sellega, et toksoplasma elas kahes aju osas – nendes, mis kontrollisid hirmu ja naudingut. Toksoplasma DNA sisaldab kahte geeni, mis suurendab dopamiini produktsiooni ajus. Karolinska instituudi nakkushaiguste osakonnas uuriti, kuidas mõjutab parasiit inimese närvirakkude toimimist ning leiti, et need hakkasid suures koguses eritama GABA (gamma-aminobutaanhape) nimelist virgatsainet, mis pidurdab hirmu ja ärevuse tunnet. Selle virgatsaine häireid on täheldatud skisofreenia, depressiooni, bipolaarse häire, ärevushäire ja teiste sarnaste haiguste puhul.

Kas on ka teisi mikroobe, mis sarnaselt inimese käitumist mõjutavad?

Binghami ülikooli teadlased uurisid gripiviiruse mõju inimese käitumisele, kasutades katses nakatajana gripivaktsiini. Tulemused hämmastasid uurijaid: pärast vaktsiini saamist muutusid inimesed ühest küljest sotsiaalselt palju aktiivsemaks, suheldes päeva jooksul suurema hulga inimestega, teisalt langes ühe inimesega vestlemisele kulunud aeg. Inimesed olid palju altimad minema baaridesse ja pidudele, mis on samas suurepärane keskkond, kus viirus leiab hulganisti uusi peremeesorganisme.

Allikad: Intel Hub, Telegraph, Science Daily

Eesti keeles on varem ilmunud artikkel toksoplasma ja suitsiidiriski seostest teadusuudiste portaalis Novaator.

Toimetas Katrin Suik