Fotokollaaž: Scharfsinn86 / Getty Images + Billion Photos + Canva.com

“Paljud inimesed üle maailma on märganud kummalist nähtust: autoga sõites jääb tuuleklaas üsna puhtaks – seal pole enam putukajääke. See nähtus ilmnes varsti pärast 4G/LTE paigaldamist. Putukaid lihtsalt pole,” tutvustab Kiirgusinfo.ee kokkuvõtet raadiosagedusliku kiirguse mõjust loodusele, mis on koostatud Diana Kordase (Ed.M, M.A.) artikli põhjal. 

Asjaolu, et see nähtus on ülemaailmne, näitab ka teist olulist fakti: kõrged või madalad raadiosagedusliku (RS) kiirguse standardid ei ole olulised. USA-s ja paljudes Euroopa riikides, sh Eestis, on lubatud üsna kõrged mitteioniseeriva kiirguse tasemed – olenevalt sagedusest 2 kuni 10 W/m2. Itaalias, Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides on madalaim tase 0,1 W/m2, teistes riikides jääb lubatud tase nende vahepeale. On selge, et raadiosagedusliku (RS) kiirguse võimsustasemed ei ole peamiseks teguriks putukate tapmisel. Kuna nähtus ilmnes alles pärast 4G/LTE kasutuselevõttu, näib 4G tehnoloogia ise olevat selle põhjuseks.

Nüüd on üle maailma paigaldatud 5G võrk, ignoreerides suurt hulka uuringuid, mis näitavad selle kahjulikkust inimestele ja keskkonnale. Kimalane, kes on oluline tolmeldaja, on üheksas USA osariigis välja surnud. Siiani on valitsused ja looduskaitseorganisatsioonid leidnud süüdi olevat pestitsiidide kasutamise, monokultuuride kasvatamise ning kliimamuutused. Miks ei ole keegi arvestanud RS kiirguse keskkonnamõjusid? Miks ei ole RS kiirgust klassifitseeritud saasteaineks koos pestitsiidide, mürgiste kemikaalide ja tehaste/autode heitmega?

2017. aastal leiti ühes suures Saksa uuringus, et lendavate putukate arv oli 27 aasta jooksul kaitsealadel vähenenud üle 75%, välistades samal ajal kliimamuutused ja pestitsiidid. 2021. aastal kuulutati kimalane üheksas USA osariigis väljasurnuks. Putukate, sealhulgas tolmeldajate arv väheneb kogu maailmas kiiresti, kuid valitsused, valitsusvälised organisatsioonid, peavoolumeedia ja isegi paljud teadlased keelduvad arvestamast RS kiirguse mõju, vaatamata tohutule hulgale sõltumatutele teaduslikele uuringutele, mis näitavad selle kahjulikkust.

Viimastel aastakümnetel on RS kiirgusest tulenev keskkonnasaaste oluliselt kasvanud. Praegu võetakse kogu maailmas kasutusele viienda põlvkonna mobiilside ehk 5G. Pöördumised 5G-le moratooriumi kehtestamiseks, kuni on tehtud nõuetekohased uuringud võimalike riskide hindamiseks, on kõik ebaõnnestunud. Lisaks inimeste terviseriskidele, nagu vähk, neuroloogilised haigused ja viljatus, on suureks probleemiks ohud keskkonnale ja eriti lindudele ja putukatele.

Luubi all Samose saar

Alates 2021. aasta juulist, kui 5G-võrk Samosel käivitus, on seal putukate arv vähenenud olenevalt liigist 80–90%. Mõjutatud on kõik putukaliigid. Putukate vähenemise põhjuseks saab olla ainult mobiilimastide RS kiirgus, kuna selles piirkonnas ei kasutata pestitsiide ja millegi muuga ei saa seletada putukate arvu järsku ja suurt langust. Kõikjal, kus on 5G-signaalid, on putukate arvukus vähenenud, olenemata sellest, kas need piirkonnad asuvad mobiilimastide lähedal või neist kaugel. Väikeste imetajate, eriti näriliste arvukus on samuti kiiresti vähenemas.

Putukate arvu vähenemise tagajärjed on kaugeleulatuvad, mõjutades loodusliku taimestiku mitmekesisust, põllumajandust ja mesindust. Mis veelgi hullem, see võib viia põllukultuuride ebaõnnestumiseni ja mesilasperede massilise kokkukukkumiseni. Putuktoiduliste lindude arv väheneb dramaatiliselt ja neid ähvardab väljasuremise oht.

Samosel enne 5G-d

Putukate ja lindude arvukus on Samosel vähenenud alates mobiiltehnoloogia kasutuselevõtust. Eriti ilmne on see saare lõunaranniku märgaladel. Pärast 3G kasutuselevõtmist kadusid kõik konnad. Pärast 4G/LTE kasutuselevõttu (2016) kadusid märgaladelt kõik kilpkonnad ning hakkas vähenema lindude arvukus ja liigirikkus, eriti väikelindude, nagu varblased, metsvindid, kanepilinnud, rohevindid, ohakalinnud ning koldvindid. Vähenes ka putukate arvukus. Piirkonnas domineerivad nüüd hiiglaslikud vareseparved, mis on märk ökosüsteemi tasakaalutusest. Pärast 4G teadlikku suunamist lõunapoolsetele randadele vähenes ka mereelustik. Kaheksajalad, selgnäsalased, merijänesed, meriteod, meritähed, homaarid, seepiad, merisiilikud, lestakala ja üks merihobuse liik on muutunud väga haruldaseks või kadunud täielikult. Kalugi on palju vähem; võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vee-elustikku väga vähe alles. See ei ole tingitud mere reostusest. Kuigi tegemist on põllumajanduskemikaale kasutava põllumajanduspiirkonnaga, on olukord olnud pikka aega sama ja mereelu ei ole radikaalselt muutunud. Suured pillirooalad toimivad piirkonnas agrokeemia filtrina, nii et merre voolav vesi on puhas. Järsk muutus mereelustikus toimus piirkonna katmisel 4G/LTE-ga.

Teine piirkond, kus 4G/LTE mõju oli väga ilmne, on Samose linna kohal kõrguv Profitis Iliase mägi, kus asub peamine mobiilimastide massiiv. See on metsik männimetsade ja kõrge põõsastikuga ala, kus ei ole maju, põllumajandust ega kasutata pestitsiide. Enne 2016. aastat elas seal palju linde ja putukaid, sealhulgas suured parved aasia kivikanu (nurmkana alamliik), sardiinia lehelinde, käblikuid, kaelustäkse, kadakatäkse, punarinde, musträstaid, laulurästaid, mustkurk-põõsaslinde ja kägusid. Samuti oli palju putukaid ja suvel suurel hulgal värvilisi madara-vöötsuru röövikuid. Tänu piirkonna rohketele kitsekarjadele oli väga palju kärbseid ja sõnnikumardikaid. Kärbsed on hea märk tervislikust keskkonnast. Kreekas on palju kitse- ja lambakarju, mis meelitavad ligi rohkesti kärbseid. Samosel on praegu isegi nendel aladel, kus kitsi regulaarselt karjatatakse, vähe kärbseid. Piirkonnad, mis polnud kaetud mobiilside signaaliga (Lamia ja Volose vahel Sourpi linnast allpool asuv Niesi poolsaar Kesk-Kreekas) ja kus karjatati suuri kitsekarju, olid jällegi väga kärbserohked. Meie viimasel visiidil Niesi poolsaarele 2017. aasta kevadel oli paigaldatud neemele väike mobiilside võimendi ning vähemalt 90% kärbestest olid kadunud.

Mändidel elutses varem üks ebatavaline raagritsika liik, mis nägi välja täpselt nagu surnud männiokas. Aastaks 2017 olid raagritsikad, kõik röövikud, kärbsed ja sõnnikumardikad kadunud ning lindude arvukus ja liigirikkus kiiresti vähenemas.

Linnades ja külades, kus alates 2014. aastast võeti kasutusele wifi, on järk-järgult vähenenud varblaste, pääsukeste ja räästapääsukeste arvukus. Samose linna peaväljak oli varem täis varblasi, alates 2017. aastast ei ole enam ühtegi. Ei ole pääsukesi ega kodutuvisid, ja seda mitte ainult linnas, vaid ka enamikus külades. Lisaks sellele hakkasid järsult vähenema kärbsed. Kuumal suveperioodil on tavapäraselt prügikastide ümbruses palju kärbseid. Aastaks 2019 oli prügikastide juures väga vähe kärbseid, isegi prussakate arv vähenes. Ka linna kohal õhtuti lendavate nahkhiirte arvukus on vähenenud.

Samosel pärast 5G-d

2021. aasta kevadel oli putukate ja tolmeldajate arvukus meie maatükil tavapärane kuni kõrge, võrreldes saare teiste paikadega. Kevadel oli meil palju erinevaid tolmeldajaid, sealhulgas metsmesilasi, kimalasi, puidumesilasi, sirelasi, liblikaid ja teisi putukaid. Lindude arvukus oli (võrreldes eelmise aastaga) aastaajale omaselt normaalne.

Millalgi juuli alguses käivitati Samosel 5G-side. Juuli lõpus märkasime, et putukad ei tolmeldanud juunis istutatud tomateid, meloneid ja suvikõrvitsaid, kuigi taimed kandsid rikkalikult õisi. Köögiviljapeenardel ei olnud näha mesilasi ja üldse oli peenramaal väga vähe putukaid.

Juuli lõpust alates vähenes putukate üldine arvukus silmanähtavalt: liblikaid oli vähem, peaaegu üldse polnud koisid ja väga vähe oli mardikaid (mõned, nagu lehemardikad, olid täiesti kadunud). Me ei leidnud ühtegi röövikut, mis oli ebatavaline, sest puriliblika röövikud toituvad looduslikult ohtrasti kasvavast aed-mustköömnest. Üldiselt on juulis mändidel palju koerliblikalisi ja augustis on tavapärane, et kui sa neist möödud, tõusevad nad suure pilvena lendu; sel aastal oli neid väga vähe. Vähenenud oli ka teiste putukate arv, sh herilased, rohutirtsud, ritsikad, röövritsikad, tsikaadid, ämblikud.

Loe pikemalt siit: https://www.kiirgusinfo.ee/5g-samos/

Toimetas Liis Ellert / Kiirgusinfo.ee