Kui mõeldakse teaduse ja tuleviku imelistele saavutustele tulevastel aastakümnetel, loodetakse enamasti, et saab võimalikuks teleporteerumine ning planeetidevaheline reisimine. Kuigi sellised lootused on praegu vaid unistused, on juba olemas palju muid “imesid“, mida inimene on suutnud luua.

Ookeanivee joogikõlblikuks muutmine nanokiududest filtri abil on üks suuremaid saavutusi. See tähendab seda, et joogivee kättesaadavus võib muutuda rannikualadel elavatele inimestele äärmiselt hõlpsaks ja seega odavaks või isegi tasuta pakutavaks. Nanokiud on imeõhukesed (vähem kui 100 nanomeetrit) ja kui merevesi filtreerida läbi sellisest materjalist, jäävad soolaterad kiudude vahele kinni. Kahjuks on see projekt praegu veel liiga kulukas, et seda reaalselt käiku lasta.

Vähirakke püüdev kiip, mis pannakse patsiendi vereringesse, loodi meduuside eeskujul. Mikrofluiidne kiip, mis on kaetud pikkade DNA-niitidega, asetatakse vereringesse ja möödahõljuvad vähirakud jäävad niitide külge. Vähirakke on võimalik hiljem uuringute tarbeks niitidelt eemaldada.

Grafeenelektroodidega superkondensaator võimaldab elektriautol sõita mitmeid sadu kilomeetreid ja seejärel aku täis laadida vaid minutiga. Superkondensaator on elektriline energia hoiustamise seade, mis laeb kiiremini kui keemilised akud-patareid. Grafeeni eripäraks on selle struktuur, mis võimaldab suuremat “energiatihedust“ ehk suudab hoida rohkem elektrone ja seega suuremat laengut kui patareid. Grafeen ei ole kuigi kallis ning grafeenipõhised superkondensaatorid võivad üsna pea olla osa igapäevaelektroonikast, mis muidu kasutab patareisid.

DNA-sse info hoiustamine. Wall Street Journalis kirjutati, et teadlased on eklektilisi infoosakesi DNA-niitidele hoiustanud. Teadlased kodeerisid DNA-sse audioklipid Martin Luther Kingi kõnega “I Have a Dream“; koopia Francis Cricki ja James Watsoni kuulsast topeltheeliksi teaduslikust ettekandest DNA kohta aastast 1953 ning 154 Shakespeare’i sonetti. Hiljem suudeti need taastada 99,9% täpsusega.

Aine nimega d-methioniin (d-methionine) võib ennetada mürast tekkinud kuulmisekaotust, mis võimaldaks mürarikkas keskkonnas töötavatel inimestel (näiteks teetöölised) manustada tablett, mis kaitseb nende kuulmist.

Harvardi ülikoolis loodi ajust ajusse liides, mille kaudu on võimalik kontrollida mõtete abil teise inimese või looma keha. Siiani on küll vaid hakkama saadud sellega, et inimese mõtete abil pandi roti saba liikuma, aga selline saavutus annab lootust, et kunagi on võib olla võimalik luua telepaatiline side inimeste vahel ning võib-olla suhelda loomade, näiteks koertega.

Arvutite riistvara tulevikku on muutmas memristorite ehk mälutakistite levik. Memristor on elektrilise vooluringi neljas komponent, mis on saanud oma nime sõnade memory (mälu) ja resistor (takisti) liitmisel. Kui vanasti loodi vooluringe kolmest komponendist – induktor, kondensaator ja takisti – siis neljanda komponendi lisamine tähendab, et vooluringid saavad olla keerulisema ehitusega. Selles valdkonnas katsetab infotehnoloogiaettevõte Hewlett-Packard.

Notre Dame’i uurijad on välja arendanud värvi, mis muudab sellega kaetud pinna päikesepatareiks. Kuna värvi üritatakse veel tõhusamaks muuta, ei pruugi see laiemalt veel niipea rakendust leida, aga samas on selle tootmine suhteliselt odav.

Femto-fotograafias kasutatakse kaamerat, millel on nii võimas aeglustamise omadus, et see suudab salvestada iga kaadri vaid 2 triljondiku sekundi jooksul. Femto-fotograafia spetsialist demonstreeris selle meetodi efektiivsust footonite liikumise jäädvustamisel ja samuti pildistades kaamera nurga taha jäävat objekti.

Allikad: Business Insider, KCET, Engadket

Fotod: businessinsider.com; Mariana Etienne; The Guardian / Mo Costandi; engadget.com

Toimetas Marlen Laanep