Fotokollaaž: Wikimedia Commons / Public Domain + George Wilson /Wikimedia Commons / Public Domain

Viimastel aastatel kõvasti kõneainet pakkunud heliotsentrismi skeptitsism ei ole jätnud vist mitte kedagi külmaks. Kas me ikka oleme päris kindlad, et me elame hiiglasliku pöörleva palli peal, mis kihutab ringi mööda lõputut Universumit? Kui me pillame õuna käest ja see kukub maha, siis kas selle põhjustas gravitatsioon või miskit muud? Kuidas saab teadus väita, et nemad teavad, mis on Maa mass? Kuidas saab teadus väita, et nemad teavad, millist massi omavad näiteks Päike, Kuu ja teised taevas olevad tulukesed, mis sest, et teadlased ise nende objektide peal pole käinud lähemal kui sina või mina? Ametliku ajaloo kohaselt teab teadus kõiki vastuseid eeltoodud küsimustele tänu 18. sajandil läbi viidud Cavendishi eksperimendile.

Teadupärast riputas Sir Henry Cavendish ca 200 aastat tagasi oma kuuris lakke kaks suurt ja kaks pisikest kuuli ehk ehitas pöördkaalu. Peale seda jälgis Cavendish eemalt teleskoobiga, kuidas kuulid üksteise poole tõmbuma hakkasid. Väidetavalt sai ta nõnda välja arvutada tänaseks ülemaailmselt aktsepteeritava gravitatsioonikonstandi ehk suure G. Sellest G-st on välja arvutatud Maa mass ning lisades sinna veidi peent matemaatikat (Kepleri seadused), väidab teadus, et nad on teada saanud ka kõikide taevakehade massid.

Ja kui NASA avastab veel ühe uue planeedi, siis nad teavad selle planeedi massi ka, sest üks vend riputas 200 aastat tagasi oma kuuris lakke kuulikesed. Kui sellist juttu räägiksid Jehoova tunnistajad, siis naerdaks nad välja, aga kui täpselt seda sama lugu räägib teadlane, siis on tegemist teadusliku faktiga.

Aga kas sulle tundub loogiline, et riputades lakke paar kuulikest, on võimalik teada saada nii Maa kui ka taevakehade massid, mis asuvad meist miljonite ja isegi miljardite kilomeetrite kaugusel? AHHAA Teaduskeskuse planetarist ja astronoom Üllar Kivila just seda väidab ning tema juhtimisel asutaksegi 25. septembri hommikul Tartu Ülikooli muuseumis üles panema Cavendishi seadeldist. Lühidalt öeldes hakkab teadusmaailm üritama tõestada gravitatsiooni olemasolu.

Foto: visittartu.com

Härra Kivila sõnul on gravitatsiooniteooria teaduslik teooria ning Cavendishi eksperiment viiakse läbi, rakendades teaduslikku meetodit. AHHAA Teaduskeskuse kaasabil ellu kutsutud protseduur võetakse videosse ning sündmuse ametlik ja avalik esitlus toimub Teadlaste Öö Festivali raames 28. septembril kell 12 TÜ muuseumi saalis (Lossi 25).