Foto: Suzy Hazelwood/ pexels.com

Juba 1945. aastal pildistatud fotod viljaringidest on tõestuseks, et see fenomen ei ole moodne pettus, leiab Tasmaania ajaloolane Greg Jeffreys, keda motiveeris asja uurima artikkel sarnase nähtuse kohta 1880. aastal välja antud teadusajakirjas Nature.

Keeruliste mustrite põldudele ilmumise saladus lahendati väidetavalt siis, kui kaks kunstnikku ja vembumeest Dave Chorley ja Doug Bower teatasid 1991. aastal, et nad on juba aastast 1978 avalikkust narritanud, vahenditeks lauajupid, tünnid ja kõvasti vaba aega.

Kuid Jeffreyse läbi töötatud fotomaterjal pärineb 33 aastat varasemast ajast, enne kui Chorley ja Bower ennast vastutavaks tunnistasid. Samuti on ta leidnud ajaloolisi teateid viljaringide esinemisest juba kuni 300 aastat tagasi.

Jeffreys veetis üle 300 tunni, uurides fotosid, mis on tehtud Teise maailmasõja lõpul Austraalia õhujõudude poolt ning leidis, et viljaringide hulk igal suvel on jäänud samaks umbes viimase 70 aasta jooksul, mistõttu on neid keeruline selgitada pettusena. Ta leiab, et tegemist on siiski seletamatu loodusnähtusega, mille uurimisele peaks rohkem tähelepanu pöörama.

Jeffreys kommenteeris Huffington Postile: “On olemas kasvav tõendite hulk, et viljaringide tekkimisega on seotud haruldane elektromagnetilise energia vorm, mida kutsutakse plasmakeeriseks (keravälguks). Usun, et kui peavoolu teadlaskond ei oleks oma vaadetes universumi kohta nii konservatiivne ja ettevaatlik, siis nad ei teeskleks, et sellist nähtust ei eksisteeri, vaid tegeleksid tõsiselt selle uurimisega.”

Jeffreys plaanib kirjutada viljaringide tekke teemal doktoritöö Tasmaania ülikooli juures.

Allikad: Huffington Post, Crop Circle Research, Telegraph

Artikkel 1880. aastal välja antud ajakirjas Nature (piiratud ligipääsuga).

Toimetas Katrin Suik