Enamik inimesi sooviks oma aju võimsust suurendada. Turundajad on seda teades toonud turule palju arendavaid mänge, mille reklaamides on öeldud, et need parandavad tähelepanu, treenivad aju ja suurendavad mängijate intelligentsust. Sellised lubadused on ilmselt aga ennatlikud, kuigi kõlavad eriti hästi näiteks vanemate jaoks, kelle lastel koolis eriti hästi ei lähe.

Psühholoogiateadlane Randall Engle Georgia tehnoloogiainstituudist selgitab, et selliste lubaduste taga on ilmselt tugev seos töömälu mahu ja muutliku intelligentsuse (ing fluid intelligence) vahel. Töö- ehk lühimälus hoiame me informatsiooni, mida on võimalik kiiresti uuesti kasutada. Muutlik intelligentsus on aga võime näha seoseid, teha keerukaid järeldusi ning lahendada probleeme.

Kuna nende kahe asja vahel on tugev korrelatsioon, eeldatakse, et töömälu mahu suurendamisega suurendatakse ka intelligentsust, kuid need kaks asja on siiski erinevad.

Oma teooria testimiseks palusid teadlased 55 üliõpilasel läbida 20-päevane kindlaksmääratud kognitiivsete ülesannete treening. Et tagada tudengite motivatsioon ja treeningus osalemine, maksti neile võimete parandamise eest igal päeval ka lisatasu. Tudengid treenisid kompleksseid või lihtsaid ülesandeid lahendades. Viimastes tuli osalejatel meenutada esemeid nende esitusjärjekorras; komplekssetes ülesannetes tuli esemete meenutamisega samaaegselt täita ka teist ülesannet. Kontrollrühma indiviidid treenisid nägemisülesandeid, mis sarnaselt teistele muutusid iga päevaga keerulisemaks.

Testide tulemused olid selged: komplekssete ülesannetega treeninud tudengid liikusid lühiajalise mälu osas edasi järgmistele tasemetele. Selline treening ei toonud kaasa aga mingit  muutust muutlikus intelligentsis. Seega, kuigi lühiajaline mälu ja muutlik intelligentsus on omavahel seotud, ei tähenda ühe suurenemine kohe ka teise suurenemist.

Allikad: Medical News Today, ERR

Foto: altering-perspectives.com

Toimetas Maarja Aljas