Geoloogidele on teada terve hulk Antarktise jää-aluseid tulemägesid. Enamikke neist peeti kustunuks, kuid mandri idaosas ligi pooleteise kilomeetri sügavuse jääkihi all paiknev vulkaan muutub üha aktiivsemaks, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Viimase kümnendi jooksul on Antarktise lääneossa Marie Byrdi maale paigutatud seismomeetrite võrgustik. Need tabasid 2010. a 2011. aastal 25 – 40 kilomeetri sügavusel võnked, mis olid maavärina jaoks liiga madalsageduslikud. Jää liikumiseks olid need jällegi liiga sügaval. Sarnaseid värinaid tekitavad aktiivsed magmakolded.

Piirkonna magnetvälja andmed ja pinnavormide radariga kaardistamine kinnitasid, et suure tõenäosusega on värinate taga liikuv magma. On teada, et Antarktise lääneosa oli mõned tuhanded aastad tagasi vulkaaniliselt aktiivne ja magma liikumine võib olla esimene märk täielikult jää ja lume ala mattunud tegevvulkaanist.  USA Saint Louis´ Washingtoni ülikooli geoloogi Amanda Lough´ sõnul lükkab avastus ümber arvamuse, et Antarktika on vaikne ja rahulik manner.

Tulemägi asub piirkonnas, kus lahknevad laamad panevad maakoore rebenema ning sulakivimid tõusevad ülespoole. Kõige kuulsam selline piirkond on Ida-Aafrika riftivöönd. Sarnastel aladel esineb ka maavärinaid, kuid enamasti pole need kuigi võimsad. Vulkaan on kaetud umbes pooleteise kilomeetri paksuse jääkihiga.

Geoloogide kurvastuseks pole kuidagi võimalik ennustada, kas ja millal võiks jää alla mattunud vulkaan ellu ärgata. Vulkaanipurse sulatab ilmselt lõõri kohale jääva jääkihi ning võib pisut merevee taset tõsta. Kogu tulemäge katvat jääd purse tõenäoliselt sulatada ei suuda.

Allikas: Novaator

Oruginaaluuring: Nature Geoscience

Foto: S. Hudson / Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas