Kanadast Ellesmere’i saarelt leitud hiidkaameli sääreluu fragmendid viitavad sellele, et tänapäeval kuumas ja kuivas kõrbekliimas elavad loomad on kunagi pidanud ellu jääma sootuks teistsugustes tingimustes.

Kaamelid on hästi tuntud oma võime poolest pidada vastu kuumas ja kuivas kõrbekeskkonnas, ent uuemad uurimused näitavad hoopis, et kunagi said kaamelid edukalt hakkama ka külmas kliimas. Teadlased on Kanadast Arktikast leidnud hiigelkaameli fossiilistunud sääreluu tükke, mille valkude analüüs näitab, et see 3,5 miljonit aastat tagasi elanud hiigelloom on tänapäeva kaamelite otsene esivanem.

Manchesteri ülikoolis läbi viidud ja ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimuse üks autoreid dr Mike Buckley ütles, et asjakohase leiu puhul on kõige huvitavam selle asukoht – nimelt on see kõige põhjapoolsem leid kaamelite kohta, mis laiendab tema senist leviala koguni 1200 km võrra.

Eelajaloolised kaamelid olid kohastunud eluga karmis kliimas

Kesk-pliotseeni ajastu (pliotseen vastab ajavahemikule 5,33–1,80 miljonit aastat tagasi – toim.) oli maakera ajaloos soe periood ja polaarpiirkond oli metsaga kaetud, aga Arktikas ellujäämine oli sellest hoolimata keeruline. Eelajaloolised kaamelid pidid toime tulema karmides talvetingimustes, kus temperatuur langes alla nulli, ning taluma lumetorme ja kuudepikkust pimedat aega.

Kanada loodusmuuseumi teadlased leidsid Kõrg-Arktikast Ellesmere’i saarelt aastail 2006–2010 toimunud kolme ekspeditsiooni ajal 30 hiidkaameli sääreluu fragmenti. Kuigi teadlased on juba ammu teadnud, et Põhja-Ameerikast pärit kaamel elutses seal 45 miljonit aastat tagasi, üllatas uurijaid see, et kaameli luud leiti nii kaugelt põhjast.

Luude suuruse põhjal on välja selgitatud, et eelajaloolised kaamelid olid 30% suuremad kui tänapäeval, olles 2,7 meetri kõrgused. Hoolimata looma suurusest oletavad uurijad, et eelajalooline kaamel sarnanes välimuselt tänastele liikidele, kuigi tõenäoliselt oli tal pikem karv, et sooja hoida.

Avastus heidab uut valgust kaameli evolutsioonile

Edasises uurimises analüüsiti luukivististelt eraldatud kollageeni, mis on luudes enim levinud valk, ja võrreldi seda nii teiste praeguste imetajate luudega kui ka varem leitud kaameli kivististe proovidega. Dr Buckley ütles, et biomolekulid tõestavad, et tegu on tänapäeva kaameli otsese esivanemaga.

Buckley sõnul on tegu avastusega, mis heidab uut valgust kaameli evolutsioonile. „See näitab, et kohastunud liik, mis arvati pärinevat soojast kõrbesarnasest kliimast, võib tegelikult pärineda täiesti vastupidisest keskkonnast, külmas ja karmis kliimas elanud loomadest,“ ütles ta.

Selle avastuse juures on põnev ka see, et teadlased arvavad, et küür, kus on kaameli rasvavarud, võis talle tagada toiduvaru, mis oli vajalik Arktika kuuekuuse talve üleelamiseks; kaamelite suured silmad võisid neil aidata näha väheses valguses ja laiad mõhnalised varbad olid kohastunud lumes kõndimiseks – nii nagu tänapäeval liivaski.

Allikad: BBC News, Nature Communication

Fotod: BBC News

Loe lisaks: BBC News 1, BBC News 2, BBC News 3, Postimees

Toimetas Õnne Puhk