Foto: Liza Summer/ pexels.com

Kui sageli kordad sa väljendit “Palun vabandust“? Kui oled naine, siis teed seda tõenäoliselt palju sagedamini kui vastassugu. Kanada teadlaste uuring näitab, et naised vabandavad palju sagedamini kui mehed ning nad tunnevad palju rohkematel juhtudel, et nende teod on vabandust palumist väärt. Naiste nägemus sellest, mille pärast peab vabandust paluma, on väga erinev meeste omast.

See ei ole selle tõttu, et naised on geneetiliselt programmeeritud sel moel käituma või et meeste lävend vabandamist väärt käitumise osas on kõrgem. Pidev vabandamine on välja kujunenud selle tagajärjel, et läbi ajaloo on eeldatud, et naised on eriliselt tänulikud selle vähese eest, mis neile antakse ning nad pehmendavad oma normaalseid soove pideva “Ma tean, et seda on palju küsitud, aga…“ kõneviisiga.

Kuid palju salakavalam ja märkamatum kui lihtsalt pidev vabandamise sündroom on mõttelaad, et naised peavad kahetsema seda, kes nad on, millised nad välja näevad, mida nad elus soovivad ja milliseid valikuid teevad.

Keha

Statistika näitab, et 13-aastastest tüdrukutest ei ole tervelt 53% rahul sellega, milline nende keha on. 17. eluaastaks kasvab see number 78% peale. Meie keha, mis peaks olema meie parim ja lojaalseim sõber, saab väärituks vaenlaseks, mida tuleb näljutada ja siis jälle ülemäära toitu täis toppida, ravida, karvu eemaldada, värvida ja päevitada, selleks, et sobida ebarealistliku ideaaliga. Meedia kujund naistest ei lähe kokku sellega, millised nad tegelikult on ning isegi kuulus supermodell Cindy Crawford on öelnud, et ta sooviks, et “näeks välja nagu Cindy Crawford“, viidates sellele, et temast avaldatud fotod on stilistide ja fototöötluse tulemus, millel on reaalsusega vähe ühist.

Püüdes muuta oma keha selliseks, et see vastaks kindlale pildile ning vähendades tegelikku kontakti oma kehaga, hävitame oma tõelist olemust. Selleks, et kogeda enda sügavat ja tõelist olemust, peab meil olema armastav suhe oma kehaga. Mitte selline, kus me võitleme ja töötame selle vastu, vaid selline, milles püüame saada ühele lainele keha vajaduste ja sisemise tarkusega. Sel moel teenib see meid hästi, suunab meid õigele teele ning aitab olla terve ja õnnelik.

Vananemine

Kui sa vaatad ajakirjas kahe kuulsuse pilti, kes on mõlemad 31 aastat vanad, kuid üks neist on mees ja teine naine, siis on erinevus sageli märgatav. Mehed näevad välja oma eale kohased – neil võib olla suu ja silmade ümber kortse. Naine näeb sageli välja enda tegelikust vanusest vähemalt kümme aastat noorem – mitte selle pärast, et see on tema loomulik nägu, vaid selle tõttu, et ta on lasknud oma nägu kohendada.

Vananemisvastaste toodete turg kasvab globaalsest majanduskriisist hoolimata ja prognoositakse, et aastaks 2015 on selle väärtus 300 miljardit dollarit aastas. Seda toidab naiste ebakindlus oma välimuse pärast. Mis on valesti naisega, kes näeb välja enda eale kohane, olgu ta siis 30 või 65? Ta räägib, naerab, kortsutab kulmu ja nutab. Miks peaks see olema probleem, kui elukogemus peegeldub tema näos? Me peaksime seda protsessi loomulikult võtma ja seda hindama.

Saavutused

Suurbritannias Astoni ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt kasutavad naised koosolekutel keerulistest teemadest rääkides neli korda suurema tõenäosusega oma tähtsuse pisendamist, naljatamist, umbmäärast kõnet või vabandavat kõnemaneeri, selleks, et vältida konflikti. Samuti vähendavad naised resümeed kirjutades suurema tõenäosusega oma saavutusi kui mehed.

Menstruaaltsükkel

Kõik suured religioonid, mida juhib patriarhaalne süsteem, on levitanud väga primitiivseid uskumusi naise menstruaaltsükli kohta ning on seadnud rangeid piiranguid menstrueerivatele naistele. Aja jooksul on see viinud sellele, et naised on eraldatud nende enda jõust. Kaks peamist tabuteemat, mis läbivad kõiki kultuure, on need, et naise menstruatsioon on ebapuhas ning et see peaks olema rangelt privaatne ja salajane. Selle tagajärjel on naised varajasest east õppinud, et nende menses on seotud häbi ja süütundega ning nad peavad sellega omaette toime tulema ilma erilise info või juhtnöörideta.

Rännates ajas tagasi, enne kui meie ühiskondlikke norme juhtisid patriarhaalsed süsteemid, olid naised ja nende menstruaaltsükkel väga au sees. Arvati, et mensese ajal on naistel ligipääs kõrgematele jõududele, parem intuitsioon ning kõrgenenud tundlikkus. Põlisameeriklaste kultuurides konsulteeriti naistega mensese faasis, et leida lahendusi sotsiaalsetel probleemidele ja küsiti nõu teistes kogukonna juhtimist puudutavates küsimustes.

Üle maailma on naised aina enam tagasi haaramas oma naiselikku jõudu ja tarkust, avastades oma tõelist vabadust ja isikupärast eneseväljendust. See kasv ja avanemine saab palju tuge sellest, kui me laseme minna meid piiravatel uskumustel, lubades oma tõelisel säral välja paista.

Allikad: MindBodyGreen, Sage Psychological Science, Jezebel

Toimetas Katrin Suik