“Teise laine puhul pole suutnud paraku ükski Euroopa riik aeglustada viiruse levikut ühiskonda vähemal või rohkemal määral sulgemata. See on võrreldav tuumanupule vajutamisega, sest reeglina satuvad niigi haavatavad inimrühmad selle mõjul veel kehvemasse seisu. Ent mida kiiremini ja otsustavamalt seda teha, seda leebem ühiskonna sulgemine lõppkokkuvõttes on. Karmimad piirangud saavad olla piirkondlikud ja kesta lühemat aega,” märkis Peter Klimek, Viini Meditsiiniülikooli komplekssüsteemide dotsent ERR Novaatorile.

Klimek analüüsis hiljuti ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud töös neljal eri meetodil enam kui 200 riigis kehtestatud ligi 50 000 meetme mõju. Tegu oli seeläbi seni kõige ulatuslikuma seni ilmunud vastava analüüsiga. Klassikaliste võrdlusmeetodite kõrval muu hulgas süvaõppe kasutamine võimaldas vähendada võimalust, et nähtud mõju taga olid andmebaasides leiduvad veidrused.

“Ühte ülitõhusat ja alati toimivat abinõud pole olemas. Alati on tarvis vaadata laiemat konteksti, kohalikke eripärasid ja seda, kus epideemiakõveral parajagu ollakse,” tõi dotsent välja töö põhijärelduse.