Autism on arenguhäire, mis mõjutab suhtlemisoskusi ja suhteid teiste inimestega. Tihti annab see endast märku juba imikutel. Autismi tekkepõhjuseid tuleb otsida looteeast, näitasid San Diego California ülikooli neuroteadlased oma uurimuses.

Teadlased uurisid 2 kuni 15 aasta vanuses surnud laste aju koeproove. Laste hulgas oli nii autiste kui neid, kel seda häiret polnud diagnoositud. Autistidest 90 protsendil esinesid ajukoores ebakorrapärasused. Suur osa koemuutusi oli ajukoore piirkondades, mis on seotud suhtlemise ja emotsioonidega. Tavalastest leidus neid vaid kümnendikul.

Uurimisrühma juhi Eric Courchesne´i sõnul sarnaneb lapse ajukoor tordile – selle igas kihis on eri tüüpi ajurakud. Seevastu autistide ajukoores on piirkonnad, kus teatavat tüüpi rakud võivad üldse puududa. Kindla paigutusega koe asemel on paras segadus. Nähtuse mõju on erinev ja sõltub sellest, mis ajukoore piirkonnas korralagedus valitseb. Just seetõttu on autismi sümptomid väga erinevad.

Millal autismi põhjustavad koemuutused tekivad, pole veel selge. Ajukoor kujuneb raseduse teisel trimestril, seega peab midagi viltu minema kas siis või juba enne selle perioodi algust.

Ajus paiknevad “autismikolded” võivad olla põhjuseks, miks varakult diagnoositud autismiga lapsi saab õpetamisega turgutada. Laste aju on väga plastiline ja suudab kaasasündinud ehituslikke häireid kompenseerida. Tõenäoliselt on tüdrukute aju pisut paindlikum kui poiste oma.

Allikad: Novaator, The New England Journal of Medicine

Foto: annalsafrmed.org

Toimetas Ksenia Kask