Foto: twitter.com

Lugupeetud teadusringkond, saadan Teile avaliku kirja kaheteistkümne küsimusega, millele peaks olema võimalik lihtsalt ja mõistetavalt vastata. Esialgselt koostas selle kirja briti kodanik Dave Murphy möödunud aastal ja saatis selle avalikult maailmakuulsale astrofüüsik Neil DeGrasse Tysonile. Kuna terve aasta jooksul pole hr Tyson saanud mahti sellele vastata, siis saadan mina, Hando Tõnumaa, selle kirja nüüd avalikult Eesti teadusringkonnale, sest mind huvitab see teema ning loodan, et kohalik teaduse kahurivägi suudab nendele küsimustele vastuse anda.

Avaldasime Dave Murphy kirja möödunud aastal Telegrami ajakirja kevadnumbris ja nüüd esmakordselt täiskujul Telegrami kodulehel.

Neil DeGrasse Tyson on hetkel ilmselt maailma kõige kuulsam astrofüüsik, keda vähemalt Ameerika Ühendriikides võib pidada lausa superstaariks. Dr Tyson on New Yorgis asuva Ameerika Loodusloomuuseumi Haydeni planetaariumi direktor. President George W. Bush on nimetanud Tysoni kahe riikliku USA kosmosetehnika ja -uuringute tulevikku arutava komisjoni liikmeks.

Neil deGrasse Tyson tegeleb aktiivselt astronoomia tutvustamise ja loodusteaduste populariseerimisega, kirjutades raamatuid ning esinedes telesaadetes ja dokumentaalfilmides. Ta juhib telekanali PBS teadussarja “NOVA scienceNOW” ning osaleb The History Channeli sarjas “The Universe“.

Tunnustused:

• Neil deGrasse Tyson on 9 ülikooli audoktor.
• Tema järgi on nime saanud asteroid 13123 Tyson.
• Aastal 2004 sai ta NASA kõrgeima eraisikule antava teenetemedali.
• Ajakiri Time valis ta 2007. aasta 100 mõjukama inimese hulka.
• Ajakiri People kuulutas Tysoni 2000. aastal maailma seksikaimaks astrofüüsikuks.

Paar aastat aastal taas ilmavalgust näinud lameda Maa teooria/liikumine ei näi rahunevat vaid kerib pidevalt hoogu juurde. Möödunud aastal avaldas kuulus USA räppar B.o.B. oma Twitteris, et ka tema hinnangul on Maa lame ning NASA ja kõik teised kosmoseagentuurid tegelevad selle fundamentaalse tõe varjamisega (Sel aastal on lameda Maa teemal sõna võtnud nt Shaquille O´Neal ja esitatud üks doktoritöö – toim.). Uudis B.o.B. tõekspidamisest ja ütlustest levis üle terve USA peavoolumeedia, mille tulemusena oli Neil DeGrasse Tyson lõpuks ometi sunnitud kommenteerima kogu lameda Maa teemat. Selle asemel, et tõsistele küsimustele arukalt vastata, astus Tyson üles komöödiasaates „Comedy Central” ja keeras kogu asja mõnitavaks pilaks ja naljaks. Kuni tänase päevani pole mitte ükski astrofüüsik lameda Maa teemat avalikult naeruvääristamata kommenteerida julgenud, sh ka Eestis mitte (väikese erandina Tarmo Soomere Maalehes! – toim.).

Toome teieni Youtube’i kasutaja „dmurphy25” ehk lihtsalt Dave’i koostatud avaliku kirja Neil DeGrasse Tysonile („An Open Letter To Neil DeGrasse Tyson”), milles esitatakse kuulsale astrofüüsikule 12 küsimust meie kodu kuju, füüsika ja kosmonautika teemadel.

Hea hr Tyson

Mina olen endine teadushuviline, kes on Teie tegemisi kaua jälginud ja Teie seisukohtadest inspiratsiooni ammutanud. Te tegutsete valdkonnas, kus karismaatilisi mustanahalisi on vähe. Võib öelda, et olin Teie fänn. Ma olen külastanud Haydeni planetaariumi, vaadanud kõiki Teie loenguid ja teleesinemisi. Mind hämmastas, kuivõrd lihtsalt ja arusaadavalt suutsite Te seletada keerulisi teemasid nagu kosmoloogia ja astrofüüsika. Aga Teie hiljutised sõnavõtud seoses lameda Maa küsimustega on olnud jultunud, lapsikud ja mõnitavad.

Neil DeGrasse Tyson: „The Earth isn’t fucking flat!” (Foto: ekraanikuva)

Te üritate väita, et pillates maha mikrofoni, saab tõestada gravitatsiooni?

Te küsite, millal lõpetatakse sajandeid kestnud vaidlused, millele teadus on ammu kinnitust leidnud. See kõlab minu jaoks naeruväärsena, sest teaduses pole mitte miski kunagi täielik tõde – teaduses kehtib üks teooria seni, kuni uus teooria eelmise ümber lükkab. Kas Te oleksite öelnud Einsteinile, et ta ei näeks vaeva oma võrranditega, sest Newton avastas gravitatsiooni juba ammu, 200 aastat varem? Vabandage härra, aga Te peate rohkem pingutama oma sõnavõttudega.

Lameda Maa uurimisega ei tegele ainult üksikud „fooliummütsikestega hullud“, kellel puudub intelligents, vaid tegemist on teadvuse nihkega tavakodanike seas, kes on hakanud uuesti analüüsima kõiki neid valesid, mida meile koolis räägiti. Teie ülesanne on viisakalt vastata õigustatud küsimustele, sõltumata sellest, missugust Maa mudelit Teie pooldate. Ajaloost on teada, et teaduslik protsess ei ole lähtunud üksnes teaduslikest ringkondadest, vaid oma panuse on andnud ka teisitimõtlevad lihtinimesed. Teaduslik meetod näeb ette, et Te suhtute igasse vaatenurka austusega, sest ei või iial teada, kus peitub potentsiaal luua uusi mudeleid. Kui teadus keeldub isegi analüüsimast alternatiivseid ideid, siis pole tegemist enam teaduse, vaid religiooniga, mille nimeks on teadusism.

Ma tahaksin esitada Teile 12 küsimust ja ma annan Teile võimaluse vastata neile lugupidavalt, selgelt ja arusaadavalt ning konkreetselt – täpselt nii, nagu Te seda tavaliselt teete. Sest mina olen lihtne inimene, kes pole kaugeltki nii tark kui Teie. Seega, ehk saaksite vastata nendele küsimustele lihtsasti mõistetavalt, kasutamata kõrgemat matemaatikat ja abstraktseid kontseptsioone ega viiteid NASA-le või mõnele muule organisatsioonile, millele minul juurdepääsu pole ning seega ei saaks ma neid väiteid ise järele kontrollida. Aitäh juba ette!

1. Miks on ekvaatori juures maa?

Teie enda sõnul on „Maa alati pöörelnud ja nõnda on ta aja jooksul ekvaatori juurest läinud laiemaks ehk täpsemalt öeldes ei ole Maa mitte kerakujuline, vaid ovaalne”, suurem kumerus on nõnda ekvaatori juures. Kumba on lihtsam liigutada, kas kivimeid või vett? Kui gravitatsioon on niivõrd tugev, et ta hoiab enda küljes vett ega lase sellel kosmosesse ära lennata, siis peaks ta olema ka piisavalt tugev, et hoida palju tihedamat materjali nagu kivi ühe koha peal paigal. Seega, loogiliselt mõeldes peaks ainult vesi olema kumeras olekus ekvaatori juures, miks on aga ekvaatori juures maa-alad? Ja palun ärge öelge mulle, et põhjuseks on Maa kõrgus veepinnast. Enamik Aafrikast on täiesti lame ja tihti isegi allpool merepinda. Danakili kõrb Kirde-Etioopias on teadaolevalt madalaim koht maa peal ja sealhulgas ka üks lamedamaid piirkondi.

2. Kas Maa kumerust on võimalik näha või mitte?

Teie enda sõnul pole võimalik Maa kumerust näha ka mitte lennuki aknast, sest Maa on niivõrd suur. Neil DeGrasse Tyson: „Maa paistab lame, sest esiteks pole sa piisavalt kaugel, teiseks võrreldes Maaga, ei ole sa ise piisavalt suur, et üldse märgata mingisugustki kumerust. Tegemist on fundamentaalse diferentsiaal- ja integraalarvutuse ning Eukleidese geomeetria faktiga. Suurte kaardus pindade väikesed alad tunduvad nende peal roomavatele elukatele alati lamedad.”

Aga samal ajal räägitakse meile, et me näeme, kuidas laevad kaovad ära Maa kumeruse taha. Kuid vaadates merele ühest äärest teise, pole Maa kumerust võimalik näha isegi 16 km pealt, aga samas me näeme, kuidas väidetavalt kaob laev Maa kumeruse taha ära juba 8 km pealt. Kui ma vaatan otse merele, siis ühest äärest teise peaks olema Maa kumerust juba niivõrd palju, et ära peita kaks laeva, aga seda ei juhtu, sest me näeme, et vesi on sile. Seega, kui otse vaadates on Maa kumerust näha juba 8 km pealt, siis kuidas ei ole võimalik Maa kumerust näha 16 km pealt?

3. Miks me pole kunagi näinud kaardus olekus vett?

Kui Maa kumerdab vett enda ümber ja moodustab kera, siis, kui peaks tekkima järsk jäätumine, siis peaksime me olema võimelised nägema kumerust vees? Seega, miks on nii, et kui Siberis jäätub Baikali järv ära, siis see on üks lamedamaid kohti Maa peal, olles 636 km pikk ja 80 km lai? Järve keskel peaks olema ligi 30 km kõrgune muhk. Miks me pole kunagi näinud kaardus olekus vett?

Foto: vseruss.com