Exeteri ülikooli töörühm pani harilikult soolestikus elava Escherichia coli bakteri diislit tegema. Tanklapumpadest on siiski veel vara rääkida, enne on vaja lahendada hulk tehnilisi probleeme. Bakterdiisel on aga turudiisliga pea identne, mistõttu ei tarvitse seda petrooleumilisanditega segada nagu toornaftast diisli puhul tehakse. Sestap oleks võimalik uutmoodi biokütus otse infrastruktuuri suunata, vahendab Fyysika.ee.

“Müügikõlbuliku, lisanditevaba biokütuse valmistamine on meie töörühma siht olnud kogu aeg. Tahame, et maailma kasvuhoonegaaside väljalase väheneks aastaks 2050 80% võrra. Fossiilse diisli asendamine biodiisliga oleks suur samm õiges suunas. Globaalne energiatarve kasvab. Turuhinna kõikumistest ning poliitikakemplusest sõltumatu hinnaga kütuse avastamine on üha huvipakkuvam uurimisvaldkond,” ütles Exeteri ülikooli bioteaduste professor John Love.

E. coli muudab osa soolestiku suhkrust rasvaks, millest valmistab hiljem rakumembraane. Sama protsessi on võimalik suunata nii, et bakter toodab hoopiski biokütust. Ravimifirmad kasutavad E. colit laialdaselt keemiliste protsesside katalüsaatorina. Olgugi, et bakterdiislit saab veel teha vaid väikestes kogustes Petri tassil, jätkatakse tööd meetodi turustatavuse selgitamiseks.

“Oleme uhked töö üle, mis Exeteris korda on saadetud. Biotehnoloogiatega toodetud diisel on tulevikus hinnas. Olgugi, et meetod seisab silmitsi mitmete takistustega, on selle uurimine ning arendamine oluline, sest maailma energiatarve kasvab, kahjuks proportsionaalselt süsinikdioksiidi emissiooniga,” kommenteeris ka suurfirma Shell esindaja Rob Lee.

Allikas: fyysika.ee

Pilt: phys.org

Toimetas Meeli Seermaa