Märtsis ilmunud teadusteemadele pühendunud Emily Anthesi raamat “Frankensteini kass” (Frankenstein’s Cat) on vaatluse alla võtnud selle, mil määral on inimesed hakanud loomade elu määrama ja muutma. Oma raamatus toob Anthes välja ka loo CIA püüdest kassi salakuulajana kasutada, mis avalikustati 2001. aastal.

USA luure keskagentuur CIA on oma eksisteerimise jooksul genereerinud palju hullumeelseid ideid, kuidas oma tegevust tõhustada. 2001. aastal tuli vanade dokumentide avalikustamisel ilmsiks, et 1960ndatel tegelesid nad põhjalikult luurekassi väljatöötamisega.

Operatsioon, mille nimi oli Acoustic Kitty (tõlkes akustiline kiisu), kestis umbes viis aastat ja neelas erinevatel hinnangutel kuni 20 miljonit dollarit. Selle käigus paigaldati kassi sisekõrva mikrofon ning koljusse raadiosaatja. Antenn peideti looma kohevate karvade sisse.

Kassid pole aga teadupärast eriti koostööaltid ja dresseeritavad ning teadlased põrkasid esimese probleemi otsa siis, kui nad said aru, et kassi toiduarmastus võidab tema treenitust ja nii võib juhtuda, et kass keset operatsiooni hoopis jahile läheb. Nii tehti söögiisu taltsutamiseks loomale eraldi operatsioon.

Kassi püüti treenida soovitud inimeste juurde minema ning seal aega veetma. Kui aeg oli küps, lasti kass ühe Washingtoni pargi juures autost välja, et ta kuulaks pealt kahte Nõukogude liidu ametnikku. Paraku jäi aastaid treenitud loom pea silmapilgselt ühe takso alla ja heitis hinge. Nii läks tohutu rahasumma ja palju aega nõudnud projekt aia taha ja suleti 1967. aastal.

Loomulikult pole see juhtum ainus püüe loomi tehnika abil inimeste kasuks tööle panna. Näiteks on USA sõjaväe jaoks töötav DARPA huvitatud pealtkuulamist võimaldavatest putukatest. Teadus areneb üha edasi ja tänu geenimanipulatsioonidele, kloonimisele ja rakkude kasvatamisele võivad meil varsti olla liigid, mida me praegu ettegi ei oska kujutada. Sellest kõigest võib täpsemalt lugeda Anthesi raamatust.

Allikad: The Atlantic, The Telegraph, MNS News, ERR

Foto: globalanimal.org

Toimetas Maarja Aljas