1997. aastal linastunud ulmefilmis “Gattaca” näidatakse ühiskonda, mis põhineb eugeenikal – inimeste geene manipuleeritakse, saavutamaks “ideaalseid isendeid“ ning inimesi, kes pole läbinud geneetilist skriiningut, peetakse alamateks olenditeks, kes hoolimata oma loomulikest annetest ei saa kunagi lihttöölise staatusest kaugemale. DARPA uus projekt tundub olevat selle ulmefilmi stsenaariumiga ärevusttekitavalt sarnane.

Sarnast stsenaariumi kujutab ka 2011. aasta ulmefilm “In Time”. Inimesed on seal geneetiliselt programmeeritud nii, et peale 25 eluaastat nad enam ei vanane ning võiksid elada igavesti, kuid selleks peavad nad teenima piisavalt “ajakrediiti”. Vaesed hääbuvad kiirelt suure elukalliduse tõttu, mis nende ajakrediidi hävitab ning rikkad, kes tehnokraatiamängu juhivad, elavad igavesti.

DARPA ehk The Defense Advanced Research Projects Agency on USA Kaitseministeeriumi alluvuses olev agentuur, mille ülesandeks on uute militaartehnoloogiate väljatöötamine. Nende uus geeniprojekt kannab nime “Advanced Tools for Mammalian Genome Engineering“ (arenenud tööriistad imetajate genoomi insenerluseks), kuid selle taga ei ole mitte lihtsalt igasuguse imetaja, vaid konkreetselt inimese genoomi manipuleerimine.

Kunstliku kromosoomi arendamine

Projekti kirjelduses seisab: “Võime siirata eksogeenset DNA-d imetajate rakukultuuri on põhitöörist arenenud teraapiate, vaktsiinide ja rakutasemel diagnoosimise arendamiseks, samuti peamiseks bioloogiliseks ja biomeditsiiniliseks teadustööks. Eduka tehnoloogia väljaarendamine, mille abil saab kiirelt sisestada suuri DNA-vektoreid inimese koekultuuri, võimaldab välja töötada palju komplekssemaid funktsionaalsusi inimese koekultuuridesse kui praegu võimalik.“

Projekti eesmärk on väidetavalt parendada inimese kunstlike kromosoomide (Human Artificial Chromosomes – HACs) kasutamist. Kunstlik kromosoom on mikrokromosoom, mis suudab toimida inimese rakkude kultuuris uue kromosoomina – see tähendab, et tavalise 46 kromosoomi asemel on sellises rakus 47 kromosoomi, millest viimane on väga väike ja sellel on võime kanda uusi geene, mis on sinna pandud teadlaste poolt.

Teadlased loodavad luua uut, laboris toodetud tulevikku

Agentuur loodab, et sellise uue kromosoomi väljaarendamine aitab ületada neid piire, mida seni on seadnud olemasolevad tehnoloogiad geenide ülekandes. Praeguste tehnoloogiate peamiseks puuduseks peetakse teadlaste võimetust nende tulemusi kontrollida. Väljend “jumalat mängima” saab hoopis uue tähenduse, kuna selles vallas töötavad teadlased ei nimeta ennast enam genoomi insenerideks, vaid bioloogilisteks disaineriteks. Raske on isegi alustada nimekirja nendest võimalustest, kus see uus tehnoloogia võib valesti minna, kuid on selge, et see annaks tohutu haarde elu kontrollimisel ning julgustaks katseid taasluua praegu Maa peal eksisteerivaid liike teadlaste enda tingimustel.

Projekti toetava investeerimisfirma loodud reklaamklipis on kujutatud tulevikku, milles laboratooriumis loodud eluvormide hulk ületab looduslike oma 50-kordselt, sealhulgas taimed, loomad, inimesed, bakterid ja viirused. DARPA kaudu rahastab USA valitsus tervet hulka teadusprojekte, mille kokkuvõte kõlab rohkem nagu õudusfilmi stsenaarium.

Nad täiustavad mõttekontrolli tehnikaid ja uurivad oksütotsiini potentsiaalset võimet suurendada inimeste vastuvõtlikkust propagandale ning nende aju kasutajaliidese projekt muudaks sõdurid sõna otseses mõttes küborgideks. Aga need on vaid projektid, mida nad avalikult tunnistavad: kes teab, mida avalikkuse eest varjatult veel välja arendatakse. Selliseid projekte vaadeldes tekib küsimus, millist antiutoopilist tehnokraatlikku tulevikku nad loodavad luua.

Allikad: Activist Post, SBIR Source, Fidelity Investments

Foto: aei-ideas.org

Toimetas Katrin Suik