Teie ees on meie esimene krüptole pühendatud videoblogi Dashmania, kus tutvustame, kuidas krüptorahaga algust teha, rahakotte (walleteid) installida, kust krüptot saada, sellega igapäevaseid ostusid teha, misasi on plokiahel ja kõik muu sellega seonduv. Kõigele lisaks loosime järgmisel kaheksal nädalal igas saates kõikide küsimusi saatnud vaatajate vahel välja 0,25 Dashi ehk kokku 2 Dashi. Lugejate põnevad küsimused ja meie vastused leiate altpoolt. Uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

PS. Soovitame kindlasti tutvuda ka eelmiste artiklitega: “Hando Tõnumaa: Krüptoraha ja selle enneolematud võimalused” ja “Telegram hakkab jagama Dash krüptoraha“.

https://youtu.be/dwhf3NM2BOo

Siin on minu vastused lugejate krüpto-küsimustele. Küsimusi tuli väga palju ning kõigile ma siin vastata ei jõudnud, teen seda järgmistes videotes/postitustes.
NB! Mina ei ole finantsnõustaja vaid jagan lihtsalt enda arvamust, kuidas mina krüptomaailmast aru saan. See, mida sa selle infoga peale hakkad, on su enda vaba valik ja isiklik vastutus.
Lugupidamisega, Hando Tõnumaa

Küsimus:
Kui palju peab omama raha, et hakata kasutama ja omama krüptoraha? Hetkel vist omamine on mõtekam nagu aru saan? Mis viisidel on hetkel kõige mõistlikum krüpto rahaga toimetada? Kuidas alustada? Ühesõnaga huvitab kas ja kuidas on hetkel võimalik igapäeva elus krüptoraha kasutada. Kui palju on vaja vahendeid näiteks oma raha kasvatamiseks krüptorahas? Milline on neist kõige mõistlikum/turvalisem? Ei teagi mida kõike peaks küsima… Kuidas see internetis kõik käib ja kas on siis võimalik näiteks saada füüsiline kaart ja kasutada seda poes tasumiseks bensiinijaamas jne?

Vastus:
Krüptoraha saab endale soetada ka ainult nt 10€ eest. Bitcoinide ostmiseks mine aadressile https://localbitcoins.com. Tee endale konto ja sealt sa näed erinevaid kasutajaid, kes müüvad Bitcoine, igal kasutajal on kirjas, mis summast alates ta on nõus müüke tegema, mõni on nõus isegi 1€ eest müüma pisikest osa coinist. Dashi soetamiseks vali endale läbi www.dash.org vahendaja, kelle platvorm tundub sulle kõige mugavam.

Kõige lihtsam viis krüptot saada on seda teenida, nagu kirjutasin artiklis, siis palu oma ülemusel kanda palk krüptos . Kui see pole võimalik, siis alusta sellise summaga, mille saad kõrvale panna, osta selle eest krüptot ja tunneta kuidas on. Hetkel Bitcoin ja ka teised krüptod üldjuhul tõusevad rohkem kui mõni % kuus, ehk soetamine on hetkel hea. Ära lase ennast morjendada, kui näed pisikest kõikumist kurssides, see on normaalne. Kui palju on vaja vahendeid? See on suhteline, mäletan aega, kui bitcoin maksis 10 eurot. Alusta sellest summast, mida saad kõrvale panna. Kõige mõistlikum on detsentraliseeritud valitsusega coin, mille hulk on limiteeritud. Kuigi Bitcoini valitsus on tsentraliseeritud, siis hetkel ta tõuseb väga võimsalt, sest enamus, kes Bitcoini soetavad, teevad seda massihüpnoosist, kartusest ilma jääda (FOMO – fear of missing out) ning nad ei uuri, kui praktiline on bitcoin maksevahendina.

Füüsilist krüptoraha kaarti saad tellida erinevatelt pakkujatelt, kirjuta otsingusse „crypto debit card”.

Küsimus:
Tere, minu küsimus üsna lihtne ning klassikaline. Teame minevikust (2015?), kui Bitcoin tõusis meeletu kiirusega 1000USD peale ning peale seda langes 200USD peale. Kui kindel saab hetkel krüptot ostes olla, et minu 6000USD väärt olev coin ei oleks mõne aja pärast väärt 1200USD. Millest selline krahh tuleneb? On palju inimesi, kes mõtlevad, et miks ma ometi ei ostnud coini, kui ta veel 1000USD juures tiksus. Aga mina isiklikult ei julge sinna alla visata oma plekki, sest pole majanduslikult veel nii kindlustatud, et oma ainukesed 7000€ äkki mingil hetkel 1500€ peale lasta. Mis arvad sina pikas plaanis, kuidas Bitcoinil minema hakkab? Ilmselt oodatakse 2025. aastaks, et hind pürgib 100 000USD ligidale.

Vastus:
Bitcoin langes tohutu kiirusega 2014. aastal sellepärast, et üks Bitcoine vahendanud firma osutus sulideks, kui ma õieti mäletan, siis nad varastasid oma klientidelt ära ca 100 000 coini. Põhjus, miks see neil õnnestus, oli selles, et turvameetmed ei olnud tol ajal veel nii head kui nad on täna. Teiseks sellel firmal ei olnud veel väga pikk ajalugu ehk kliendid usaldasid suht pimesi üsna suvalist firmat. Vargusi saab tulla alati, kui ei hoia oma raha turvaliselt ja krüpteeritult. Põhjus Bitcoini kursi kukkumiseks oli selles, et peavoolumeedia kajastas uudist äärmiselt kallutatult ning ei seletanud lahti suuremat pilti, jättes mulje, nagu sellised vargused on igapäevased jne ning see „laim” põhjustaski kursi langemise.
Kui minna aadressile https://localbitcoins.com, siis siit saad vaadata erinevaid kasutajaid, kes bitcoine müüvad-ostavad, siin pole mingit vahendajat jne ning siit ei saa keegi su raha ära varastada. Usun, et kui krüptorahaga tegutsemist peatama ei hakata, siis aastaks 2025 maksab juhtiv krüptoraha palju rohkem kui 100 000USD.

Küsimus:
Tahtsin teada, et kas sellisel krüptorahal nagu OneCoin on tulevikku?

Vastus:
OneCoin on petuskeem. See on nüüd klassikaline püramiidsüsteem, mil pole otseselt mingit pistmist krüptorahaga selles mõttes, et sama hästi võiks seal müüa patulunastuskirju. 🙂
OneCoinis palgati koolitajad, kes levitasid sõnumit, et kui sa värbad 5 inimest, siis võid hakata tulu teenima. Seal on tsentraliseeritud keskus, neil pole isegi blockchaini ning neid coine ei saa ka omavahel vahetada ja neil pole väärtust millega seda coini teise coini vastu vahetada saaks.
Sellest on palju kirjutatud, et OneCoini puhul on tegemist pettusega, isegi Wikipedias on selle kohta artikkel. Kõige lihtsamini saad teada, et tegemist on pettusega, kui lähed krüptode turulehele, kus kõikide hinnad on väljas https://coinmarketcap.com, kirjuta sinna otsingusse „OneCoin” ning sealt me ei leia ühtegi tulemust. Mulle tundub, et see on võltsitud infrastruktuur. Kuidas sa saad midagi osta kui sa ei saa seda kasutada?

Küsimus:
Sooviks osta investeerimise mõttes Bitcoine, aga oskate soovitada, mis walletit kasutada? Kuhu saaks nende ostmise jaoks pangast dollareid või eurosid peale kanda?

Vastus:

Bitcoinide ostmiseks peaksid sa looma endale konto https://localbitcoins.com ja tõmbama omale arvutisse või nutitelefoni walleti. Sellel saidil ei saa dollareid ega eurosid kuhugile peale kanda vaid sa pead ostma teise inimene käest endale Bitcoine. https://localbitcoins.com/ näed sa erinevaid kasutajaid, kõigil on kirjas limiit mis summast alates ta on nõus müüma. Iga kasutaja taga on kirjas ka %, mis märgib usaldust, kõik, kellel on 100%, siis tead et on kindel ja turvaline müüja.

Aga on olemas ka vahendajad, kust saab osta coine, näiteks https://www.kraken.com/ . Selliseid vahendusfirmasid on palju, kõigil on erinev kurss, pead valima endale sobiliku platvormi.
Electrum on hea wallett, pead selle tõmbama ametlikult lehelt.

Küsimus:
Kuidas krüptot eurodes kätte saada?

Vastus:
Kõige lihtsam viis coinide välja võtmiseks on minna eestlaste loodud veebilehele https://www.piixpay.com täida ära seal lahtrid ja su coinide eest tulevadki eurod arvele. Aga pead arvestama, et kurss ei ole eriti kiita. Teine viis on vahetada oma krüptod Bitcoinideks ja need läbi https://localbitcoins.com maha müüa. Ja võimalik on ka, et keegi su enda sõpradest tahaks coine osta. Kolmas viis on teha endale krüpto kaart.

Küsimus:
Mis asi on ICO?

Vastus:
ICO on väga põnev ja lai teema, sellel on suur potentsiaal. Põhimõtteliselt on tegemist kaasaegse ühisrahastus-süsteemiga krüptode abil.

Sa võid teha pakkumise, et a´la „ehitan mingi süsteemi ja nii palju kui keegi coine annetab, selle võrra saab osalust selles süsteemis.”
Kahjuks on suur osa nendest pettused. Hiinas nt hiljuti keelati ICO ära, aga mitte sellepärast, et esines palju pettuseid, vaid sellepärast, et keegi ei looks ühiste jõududega mingit võimsat süsteemi. See ei tähenda, et ICO ei saaks Hiinas tegutseda, seda ei ole võimalik kinni panna, küll aga saab keelata ja kui Hiinas ICOga edasi tegeleda, siis võib teoorias valitsus su ukse taha tulla.

Küsimus:
Teoorias peaks iga raha olema mingi reaalse väärtuse (kasutuses olev väärismetallide hulk, inimeste poolt loodavad erinevad materiaalsed väärtused, olemasolevate kasulike loodusvarade hulk jms.) peegeldus, ehk siis näiteks, et raha saab olla ringluses täpselt nii palju, kui on sellele “katet” väärismetallide näol. Tänapäevases fiat-raha keskkonnas see reegel muidugi kahjuks ammu enam ei kehti.

Millist (või mille) reaalset väärtust peaks krüptoraha peegeldama? Esmapilgul jääb krüptorahast küll mulje, kui järjekordsest õhust võetud asjast, millel ei ole mitte mingisugust reaalset tagatist, mis selle hinda kuidagi õigustaks.

Vastus:
Täna üle maailmselt kasutusel olev fiat-raha ei ole mitte millegagi kaetud, täpselt nagu Sa ise ka ütlesid. Erinevus krüptoga on see, et kuigi krüpto pole ka mitte millegagi kaetud, siis krüptole annab väärtuse inimeste usaldus. Hetkel on näha, et usaldus on hakanud vaikselt massidesse minema ja see tendents on kiirelt tõusmas. Krüpto pluss on see, et seda saame omavahel vahetada (ja ka poes maksta) palju kiiremini kui läbi pankade. Lisaks ei ole siin vahemehi, kes fiati puhul suuri teenustasusid vahelt võtavad. Ning parim osa on detsentraliseeritud valitsusega ja limiteeritud hulgaga krüptod – nendele ei saa fiat mitte kunagi vastu, sest fiatit „trükitakse” pidevalt juurde ja seetõttu fiati väärtus langeb iga päev. Limiteeritud hulgaga krypto saab aga tõusta väga palju kui selle krüpto valitsus on tasemel. Detsentraliseeritud valitsusega krüptod on sellised, kus selle projekti edasi arendamise jaoks teevad otsuseid ainult sellised tegelased, kes ise tõestavad oma enda varaga, et nad on sellesse süsteemi investeerinud. Lühidalt öeldes, selliste krüptode suurinvesteerijad pingutavad selle nimel, et krüptol läheks hästi. Aga fiatisse ei saagi nagu investeerida, sest selle väärtus langeb pidevalt, fiatil saab hästi minna ainult kui seda võrrelda teise fiatiga. Aga kuna ka seda teist fiatit „trükitakse” juurde, siis kokkuvõttes see pole koht kuhu investeerida. Piltlikult öeldes on korralik krüpto kõik see, mis üks raha olema peaks. Jah, krüpto pole kullaga „kaetud” aga me saame krüptot saata sekundiga üle maailma ja me saame krüptot teha sekundiga nii pisikesteks tükkideks kui soovime – seda ei võimalda ei fiat ega kuld mitte kunagi.

Küsimus:
Kõik mis toimib vaid elektrooniliselt kuskil küberruumis, jätab endast mulje, et kui teatud jõud seda siiralt soovivad, siis saavad nad kogu süsteemilt “juhtme seinast välja tõmmata” või seda manipuleerida vastavalt enda soovidele ja eesmärkidele, vaatamata sellele kui turvaline see süsteem algul tundub.

Täna just lugesin Joseph P. Farrelli artiklit teemal, kuidas “inimliku eksimuse” tõttu haihtus 300 miljoni dollari väärtuses Ethereum-i krüptoraha (vt. link allpool), https://gizadeathstar.com/2017/11/crypto-corruption/

Sellised artiklid ei sisenda just erilist optimismi krüptorahade suhtes.

Vastus:
Krüptot saab peatada ainult siis, kui sulgeda internet. Küll aga saab krüpto hinnaga manipuleerida. Ma arvan, et lähiajal tõusevad esirinda kõige universaalsemad krüptod (limiteeritud hulga ja detsentraliseeritud valitsusega), kus kõik sellised manipulatsioonid on kõige vähem tõenäolised.
Joseph P. Farrell viitab, et ta ei saa täpselt krüptost aru ja et talle kogu see teema tundub pigem vastumeelt. Paljusid häirivad asjad/süsteemid, millest nad aru ei saa.
Mis puudutab seda 300 miljoni dollari kadumist, siis tuleb mõista, et see raha kadus ära n-ö vahemehe (kolmanda osapoole) juures: „Unlike most cryptocurrency hacks, however, the money wasn’t deliberately taken: it was effectively destroyed by accident. According to the Daily Mail, the lost money was in the form of Ether, the tradable currency that fuels the Ethereum distributed app platform, and was kept in digital multi-signature wallets built by a developer called Parity. These wallets require more than one user to enter their key before funds can be transferred.”

Kui sina hoiad oma sääste isiklikus raha kotis (suuremaid säästusid peaks hoidma „Leger nano” tüüpi pulga peal), siis sealt ei saa mitte ükski süsteemirike ega „eksitus” sinu raha ära võtta. See on järjekordne õppetund, et ei ole mõtet hoida oma raha kolmandate osapoolte käes. Krüpto vanasõna on umbes selline: „Kui sinu krüpto pole sinu isiklikus rahakotis, siis see krüpto pole sinu oma”.

Küsimus:
Milleks on vaja eraldi walletit arvutisse ja teine telefonisse?

Vastus:
Telefoni rahakott on nagu sularaha meie taskus, ehk me ei kanna kaasas suures koguses sularaha, vaid ainult nii palju, et oma päevaseid toimetamisi teha. Suuremad säästud tuleks hoida riistvaralise krüptoraha pulga peal, see on kõige kindlam viis krüptode hoidmiseks. Kui sul seda pulka pole, siis saab hoida suuremaid sääste ka arvuti walletis aga siis pead sa olema 100% kindel, et su arvutis pole piraattarkvara ega viiruseid, sest need võivad su walleti tühjaks teha.
Sellise riistvaralise pulga saad siit: https://digiraha.ee/#products
Telefoni walletid on üpris ebaturvalisemad ja telefonid kipuvad vahel kaduma (nagu tavalised rahakotidki) – sellega peab arvestama.

Küsimus:
Küsimused on sellised, et kuna üks tuttav just hakkas sellega tegelema ja tema sai endale n-ö rahakoti lihtsalt arvutisse tõmmata, siis kui reaalne see on ja kas see on legit variant? Teiseks, et tema jutu järgi on ka teisi kohti, kust osta neid krüptorahasid, et kas teil on mingi list, kust on seda võimalik teha või on need ainukesed mõistlikud kohad teil juba välja toodud Telegrami artiklis?

Vastus:
Olemas on tõesti suur hulk n-ö ebaturvalisi /vuhvel rahakotte, sh ka vuhvel hardware rahakotte. Hardware rahakott on see, kus sa hoiad oma säästusid. Telefonis ja arvutis tuleks hoida väiksemaid summasid, mida kasutad n-ö igapäevasteks toiminguteks.

Tarkvara walletid ei ole väga turvalised, sest:
1. võid tõmmata valest kohast vale walleti — kohe kogu krüptoraha läinud;
2. võid installida mingi “laheda” shitcoin-i walleti, mis töötab hästi… aga varastab ka Dash-i ja Bitcoin-i;
3. suvaline piraattarkvara arvutis võib arvutis olevat krüptoraha varastada.

Kui tegeleda shitcoinidega, siis on hea mõte iga shitcoini wallet installeerida eraldi virtuaalmasinas (näiteks VirtualBox tarkvara kasutades).
Korraliku ja turvalise riistvaralise krüptoraha rahakoti saab tellida siit: https://digiraha.ee/#products

Tulles tagasi tarkvara walleti juurde, siis neid tuleks valida AINULT coini ametlikult kodulehelt!

Minu krüpto-ekspertidest sõbrad soovitavad osta nendest kohtadest:

– LocalBitcoins
– Kraken
– sõprade käest

Kui sul on olemas Bitcoin, siis seda saad vahetada teiste coinide vastu siin: https://www.poloniex.com/

Küsimus:
Küsimus siis selline,et tuttav tegi rahakoti lehel, milleks on www.luno.com. Mis arvate, kui turvaline või mõistlik see on? Siis veel rääkis n-ö investeerimisest, et paned kuskile kindla koguse mingit krüptoraha ja sealt hakkab iga päev juurde tiksuma. Kas selline asi on reaalne?
Tundub nagu natuke liiga lihtne. Või kas selle pealt teenimine käibki investeerides, vahetades ja oodates kuni hinnad tõusevad?

Vastus:
Kui sa hoiad oma krüptot rahakotis, mis ei asu sinu enda arvutis või krüpto pulgal, siis see tähendab, et see rahakott ei ole sinu käes. Krüpto vanasõna on: kui sinu krüpto pole sinu käes, siis see pole sinu krüpto! See Lumo ja kõik sarnased saidid on n-ö kolmandad osapooled, ehk seal on suur teoreetiline võimalus, et midagi võib juhtuda ja jääd sellest rahast ilma, sest sinul puudub kontroll selle raha üle. Kui sa hoiad oma raha enda walletis ja walleti võtmed on sinu enda käes, siis on see raha sinu. Kui sa ei julge enda käes seda kõike hoida, siis pead jah pöörduma kolmandate osapoolte poole, aga ka see pole 100% kindel.
Siin on hiljutine uudis sellest, kuidas kolmanda osapoole käes olnud walletis tekkis mingi bug, mille tulemusena kadus ära 300 miljoni eest coine: https://gizadeathstar.com/2017/11/crypto-corruption/

Krüptosse investeerimiseks on 3 võimalust:
1. ostad (investeerid) ise selle krüpto(d), mis tundub sulle hea valik ja hoiad seda enda käes (koos võtmetega) ning lasedki lihtsalt asjal tiksuda. Kui sul sellesse krüptosse usaldus kaob, saad iga kell maha müüa;
2. investeerida krüptosse ja hoiad seda kolmandate osapoolte käes, kes sinu eest seda trade’ivad jne – teoorias on võimalus nõnda rikastuda sama suur kui hävida;
3. hakkad ise trade’ima, ka siis hoiad sa oma raha kolmanda osapoole kontol, sest teisiti lihtsalt ei saa trade’imisega tegeleda, sest edukuse garanteerib pidev hinna jälgimine ja sa pead teinekord tegema päevas mitmeid oste-müüke ja tegema tehinguid täpselt õigel minutil. Mõnedele see sobib ja nad teenivadki hästi, aga üldiselt on nii, et igapäevased traderid teenivad vähem kui pikaajalised investeerijad (1. variant).

Küsimus:
Kuidas kanda krüpto fiatiks nii, et maksuamet vahele ei tuleks?

Vastus:
Ära panka puutu, siis on okei.
Üks variant on www.localbitcoins.com – müü seal oma Bitcoin sulas maha kellegile. Krüptot müüa on palju lihtsam, sest nõudlus on suur.
Teine variant on krüptokaart Shakepay, virtuaalkaardiga saad ülekandeid teha ka suuremas summas. Neid kaarte on tänaseks päris mitu, aga enamus on pre-paid, ehk ma kannan sinna raha, siis see konverdib kohe euroks, ehk kannan siis, kui kasutada vaja. Wirex äppiga, mis peaks kohe-kohe ka Dashi lisama endale, peaks saama telefoni äpist valida endale meelepärase krütpto ja siis kohe maksta, enne ei pea vist euriks vahetama. Kaardil on miinused ja plussid jah, suurim pluss see, et saad suht kiirelt välja võtta/maksta + endale sobival ajal siis euriks vahetada, kui hind nt kõrge jne. Miinuseks on tasud ja sõltumine kaardi firmast (ehk siiani kunagi ei tea, kaua see kaart reaalselt töötab enne kui mingi jama v uus regulatsioon tuleb). Sula väljavõtmine maksab ka 2,5 euri jne.

Küsimus:
Tõmbasin endale Dashi äpi, mul on android ja see läks kohe tööle, ei pakkunud mingeid salasõnasid ega mitte midagi. Juba saatsin sõbrale dashi ja kõik töötab… Segane minu jaoks, kuhu need salasõnad jäid siis?

Vastus:
Androidi platvorm on veidi teistsugune kui iPhone peal, Androidis leiad oma salasõnad nii:
Settings – Safety – View recovery phrase.

Küsimus:
Tere! Tõmbasin oma nutitelefoni nüüd kaks appi: Dashi ja Dash Marker. Inglikeelega vähe nigelad seisud. Tahtsingi küsida, et kas olen õigel teel ja kas see digitaalne rahakott on ka app?

Vastus:
Õige wallet on Dash, ma ei tea mis asi on Dash Maker. Telefonis on su walletiks äpp aga suuremad säästud tuleks panna riistvaralise rahakoti peale.

Küsimus:
Kui turvaline on riistvaraline rahakott Ledger Nano? Kas see saab minna katki, kas siis jään oma coinidest ilma?

Vastus:
Riistvaraline rahakott on kõige turvalisem viis krüptoraha hoidmiseks ja kasutamiseks. Kui sellest näiteks teerulliga üle sõita, siis muidugi läheb katki :).
Ja seepärast ongi selle seadistamisel vaja kirja panna need 24 sõna – nendega saab taastada (kas uue Ledger Nano peale või vajadusel ka mujale) kogu rahakoti sisu.
Võimalus on ka see lihtsalt ära kaotada (keegi teine ilma PIN koodita rahale ligi ei pääse) –
kas sel juhul aitavad need 24 sõna, millest on tuletatud kõik privaatvõtmed ehk siis kõik seal peal olevad krüptorahad.

Küsimus:
Kui mul on arvutis wallet ja HD lendab, kas siis olen coinidest ilma?

Vastus:
Kui ei ole tehtud varukoopiat, siis kahjuks jah. Kui hoida arvutis krüptoraha, siis tuleb ise hoolikalt läbi mõelda, kuidas teha varukoopiaid.
Osad programmid (näiteks Electrum ja Electrum Dash) kasutavad sarnast 12 või 24 sõnaga taastamise süsteemi nagu Ledger Nano.

Küsimus:
Esiteks – kuidas toimiks täielikus krüptomaailmas riik?

Vastus:
Seda me saame peagi näha ?. Sellise riigi (kogukonna) loomisel saavad kõik inimesed kaasa rääkida ning see aeg saabub palju kiiremini, kui enamus julgevad arvata. Usun, et üpris pea algavad üle maailma mõttetalgud, kuidas see kõik tööle panna.

Küsimus:
Kuna krüptoraha pole fiat-raha (oli ju jutt, et näit. bitcoinide kogus on tegelikult piiratud), siis on nendel, kes omavad tänast fiat-raha süsteemi ju ülisuured eelised ükskõik millise uue alternatiivsüsteemi ees. Sest need kes omavad keskpanku jms omavad peaaegu kogu maailma reaalvara (kinnisvara, tehased, maa jms), seega võivad nad ju vähese vaevaga loovutada (st vahetada krüptorahaks) osa sellest (ajutiselt) ning peagi omavad nad mistahes krüptoraha täielikult. Ja mis veel olulisem – kui krüptoraha ohustab nende praegust mõnusat parasiteerimist, siis kas Te usute, et nad ei ürita (edukalt) krüpto pealetungi takistada? Kuidas kujutate Te ette krüptoraha kasutamist üldise elektrikatkestuse korral?

Vastus:
Krüpto tulekuga muutuvad üldised ärimudelid, sest kaovad vahemehed ja bürokraadid. Selle tulemusena peab enamus süsteemid ümber ehitama ja seal lähevad hinda teistsugused väärtused. Detsentraliseeritud valitsuse ja limiteeritud arvuga krüpto süsteem toimib paremini siis kui kõik on läbi nähtav. Ehk majanduslikult pole enam mõttekas tegeleda pettustega vaid hoopis ausa majandusega. Lisaks võimaldab krüpto palju lihtsamini olla enda boss. Selle tulemusena kaotavad paljud asjapulgad oma senise mõjuvõimu. Kui „nad” ostaksid tohutu hulga krüptosid kokku, et ennast taas maksma panna, siis see tuleks koheselt välja, mille tulemusena müüksid tavakodanikud oma krüptod lihtsalt maha ja teeksid vajadusel kasvõi ise enda krüpto.
Elektrikatkestuse puhul käitutaks samamoodi nagu täna, uuritakse välja, mis põhjustas katkestuse. 🙂
Kui selle põhjustas rahva soov minna krüpto peale, siis tuleb meeles pidada, et ka elektrifirmades on inimesed, kes sõltuvad rahast, vahet pole kas fiatist või krüptost. Kui rahvas läheb üle krüptole, siis läheb ka elektrifirma üle krüptole. Krüptole annab väärtuse rahva usaldus sellesse süsteemi ja kasutajamugavus.

Küsimus:
Mida tipppankurid sellest arvavad?

Vastus:
Seda peab nende käest küsima. 🙂
Näiteks JP Morgan Chase tegevjuht Jamie Dimon hiljuti tegi Bitcoini maha aga kuuldavasti soetas seda ka endale.
https://www.cnbc.com/2017/11/21/jpmorgan-reportedly-getting-into-bitcoin-futures-trading.html

Küsimus:
Kui Bitcoini ennustatavaks hinnaks võib kujuneda 100K $ siis minu küsimus oleks, kas Dashi väärtust on ka võimalik ennustada, võrdluseks Euroga?

Vastus:
Bitcoini hind on suhteliselt mull hetkel, st et enamus sinna investeerijad pole arvestanud, et Bitcoin tänasel kujul ei saa eksisteerida maksuvahendina. Küll aga saab seda Dash, sest on palju kiirem ja mugavam. Kui kaupmehed tulevad krüptodele taha, siis saab mitu nulli praegustele prognoosidele juurde kirjutada.
Küsimus:
Kes on need Dashi suurinvestorid?

Vastus:
Dashis saab suurinvestoriks, kui omad 1000 Dash,i aga tingimus on selles, et sa ei tohi neid Dashe maha müüa või paigutada kuhugile fondidesse vms. Sa pead tõestama oma enda varaga, et usud sellesse süsteemi. 1000 Dashi omavad inimesed on ennekõike sellised, kes on projektiga seotud olnud juba kauem ja tegid vajaliku investeeringu, kui Dash oli veel oluliselt odavam. Neid suurinvestoreid nimetatakse Dash süsteemis „masternode’ideks”, nemad rendivad ka oma serveri ruumi, et süsteemi üleval hoida. Nad saavad ka igakuiselt Dashist palka.

Küsimus:
Mind hakkas päris huvitama see krüptoraha teema. Küsimusi tekib alati sellise asja kohta palju, aga üks oleks selline, et kui krüpto väärtus tõuseb, siis inimesed tahaksid ju seda hoida mitte kasutada, aga loogiliselt on ju inimesel igapäevaselt vaja osta toitu ja muud igapäevaseid asju, mis siis saab enam ei osta ja kui asi nn töökohta edasi arendada, siis kuidas sa palka saad kuidas seda hinnata või mitu coini saad tunnis ? ja kuidas saab tööandja sellest kasu sest nn tavasüsteem ei toimiks enam ja tööandja tahab ka kasumi eesmärgil coine hoida.

Vastus:
Krüpto väärtus tõuseb veel rohkem, kui sellega ka maksta saab ja teistele inimestele seda n-ö edasi jagada. Kui sul on ainult väike kogus krüptot, siis seda oleks mõtekas tõesti hoida kui investeeringut. Aga kui sul on võimalik, siis mõttekas on saata sõpradele-perele väike kogud krüptot, et nemad ka maitse suhu saaks. Mida rohkem inimesi seda kasutavad, seda suurem väärtus neil on.
Tööandajaga saab selline süsteem toimida, kui mõlemad hindavad ja mõistavad seda krüptot, millest jutt käib. Sellisel juhul on mõlemad osapooled teadlikud, mis on riskid ja mis on potentsiaal. Kui krüpto väärtus on selline nagu täna, ehk üpriski ebastabiilne, siis saab palga kokkuleppeid teha lühikeste aegade tagant ja neid tingimusi reaalajas üle vaadata. Kui tööandja hindab töötajat, siis ta leiab ka vahendeid, et maksta talle krüptos.

Küsimus:
Kuna eestlastel on tavaliselt laen/laenud, siis usun, et üks küsimus oleks, kuidas näeb välja detsentraliseeritud süsteemis laenu saamine?

Vastus:
See on lõik minu artiklist, mis ilmus 1.11.2017
https://www.telegram.ee/maailm/hando-tonumaa-kruptoraha-ja-selle-enneolematud-voimalused

Laenu andmine ja laenu võtmine saab töötada ainult sellises süsteemis, kus raha ostujõud ajas ainult langeb. See tähendab, et krüpto-maailmas ei saagi laenud toimida.

Ma toon sellise näite: kui eelmisel aastal oleksid sa võtnud pangast 100 Bitcoini laenu, et osta endale kesklinna korter – sellel ajal maksis üks Bitcoin umbes 600 eurot, täna maksab see aga üle 6000 euro. Kujuta ette, et sa oleksid olnud pank ja andnud välja 100 Bitcoini ja tagatiseks olnuks sul 60 000-eurone korter, siis tänaseks oleks sul laenukohustus kasvanud juba üle 600 000 euro, mis tähendab, et tõenäosus see laen tagasi maksta oleks väga väike pluss see tagatis ei kataks enam seda võlga ära. Mis tähendab seda, et pangal on palju mõistlikum oma raha hoida kui seda välja laenata tagatisel, mille hind ei kasva ajas. Ehk igasugune laenamine saabki toimida ainult süsteemis, kus aja jooksul raha väärtus langeb. Sest kui raha väärtus hakkaks tõusma, siis laenude peale üles ehitatud majandusmudel enam ei töötaks.

Küsimus on hoopis selles, et kust tulevad praegused korterite hinnad, näiteks 100 000 eurot kesklinna korteri eest, kuidas selline hind tekib? Need hinnad sõltuvad sellest, kui kergekäeliselt annavad pangad laenu. Mida kergekäelisemalt nad laene annavad, seda kõrgemad on hinnad. Näiteks kui pangad homme otsustaksid, et nad laenusid enam ei anna, siis oleksid kinnisvara hinnad hoopis teised. Mis tähendab, et vabalt võiksime saada kesklinna korteri näiteks 10 000 euro eest, kui laenuandmine enam ei töötaks. Kui aga raha väärtus aja jooksul tõuseb, siis on tõenäosus, et sa teenid raha ja hoiad seda raha enda käes ja paari aasta pärast saaksid juba ise osta endale korteri ilma igasuguse laenuta. Aga meil on täna selline süsteem, et üks mees ütleb, et tema on nõus 15 aastat tööd tegema, teine mees nõustub 20 aastat tööd tegema ja kolmas mees on võib-olla nõus lausa 50 aastat tööd tegema, et see laen tagasi maksta. Ja mida kergekäelisemalt nad neid laenusid annavad, seda kõrgemaks need hinnad lähevad.

Vaatame nüüd edasi, et kuidas sellises mudelis toimuksid hoonete ehitused. Täna on ju nii, et need firmad, mis ehitavad kortereid, saavad samamoodi pangast laenu, et need korterid valmis teha. Kuidas peaksid pilvelõhkujad kerkima krüpto-süsteemis, kui keegi laenusid ei anna? Siis ongi nii, et ehitatakse ainult selle raha eest, mis on reaalselt olemas. Kortereid ehitataks ainult nii palju, kui on nõudlus.

Ja siit näeme kohe, et sellises krüptoraha mudelis kaoks ära igasugune ületootmine, sest see on nagunii tegelikult täiesti ebavajalik. Kõik need osturallid ja hullud päevad on paras lollus. Täna ju kogu majandus sõltubki sellest, et kõik ainult ostaksid, vahet pole, kui kvaliteetne toode on, tegelikult pole enamikku neid asju kellelgi vaja. Nad toodavad oma iPhone’id ja muud asjad sihilikult sellised, et need peagi katki läheksid, et siis tarbija kohe uue toote ostaks. Selline majandusmudel, mis õitseb ainult siis, kui rohkem tarbitakse, ei saa enam töötada. Sest niipea, kui raha ostujõud ajas ainult kasvab, siis inimesed hakkavad hoopiski vähem tarbima, isegi kui nad saavad palju rohkem raha, kui neil enne oli. Mida rohkem sa raha enda käes hoiad, seda suuremaks selle ostujõud kasvab ja seda vähem ostavad inimesed suvalist ebavajalikku pudi-padi.

See aga tähendab seda, et väga paljud töökohad kaoksid ära, sest praegu väga paljud töökohad sõltuvad kõige konkreetsemast ületarbimisest, mis aga tähendab seda, et kui võtta võrrandist välja ületarbimiskultuur, siis tegelikult me ei peaks üldse nii palju tööl käima. Ühesõnaga, selline tehnoloogiline lahendus vabastaks väga paljusid inimesi ja neil jääks ikkagi raha alles veel, kuna selle ostujõud ajas kasvab. Kas see pole mitte imeline?

Mõttetera:
Kui vaadata ja mõelda, et Eesti on vaene riik ja kui meil siin nt rahvas üritaks varem sellele krüptopaadile hüpata ja hiljem raha välja võtta, siis on koguneb riigis maksudena märksa rohkem raha ja saaks ära jätta igasugused metsahävitustööd jms.

Vastus:
Täpselt nõus! Lisaks saaks ka selline süsteem toimida, et iserahastuv krüpto (nagu nt Dash) maksaks iga kuu stabiilset sissetulekut metsaomanikule nii, et tal poleks motivatsiooni seda lampi maha võtta.

Uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

Lisainfot:

• https://www.dash.org/get-dash/ – siit saab osta dashe
• www.digiraha.ee – siit saab osta riistvaralisi rahakotte, kus on turvaline
  krüptoraha hoida
• https://kryptoraha.info/ – palju eesti keelset infot krüptode kohta +
  coinide turuhinnad
• www.krüptouudised.ee – eesti keelne sait krüpto uudistega + tegijate sõnul
  kõige täpsemad coinide turuhinnad
• www.localbitcoins.com –  siit saab osta Bitcoine
• www.poloniex.com – siin saab vahetada erinevaid coine
• www.coinmarketcap.com – kõige populaarsem coinide turuhindade lehekülg, aga
  siinsed hinnad on vähemalt tund aega maas

Toimetas Hando Tõnumaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV