DashMania 3/8: Telefoni walletid, arvuti wallet + vastused lugejate krüpto-küsimustele vol 3

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

31. detsember 2017 kell 14:57



dash telefonKrüptorahandust tutvustava videoblogi DashMania 3. osas tutvume telefoni ja arvuti rahakottidega ehk walletitega. Lisaks on lugejad/vaatajad saatnud portsu väga põnevaid krüpto-küsimusi, millele leiad vastused kohe video järel. Igas saates loosime kõikide küsimuse saatjate vahel välja 0,25 Dashi, uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

PS. Soovitame kindlasti tutvuda ka eelmiste artiklitega: “Hando Tõnumaa: Krüptoraha ja selle enneolematud võimalused” ja “Telegram hakkab jagama Dash krüptoraha“ ning “Dashmania” 1. osaga ja “Dashmania” 2. osaga.

 

https://youtu.be/SLaT6ZseekE

Siin on minu sellenädalased vastused krüptoküsimustele. Küsimusi tuli taaskord palju ning valdav enamus küsimusi sai vastatud. Kui Sinu küsimust siin pole, siis hoia Dashmanial silma peal ja ilmselt leiad vastuse järgmise postitusega. Igaks juhuks vaata ka eelmisi küsimusi-vastuseid, võimalik, et sama küsimus on juba varem esitatud ja vastatud. 

NB! Mina ei ole finantsnõustaja vaid jagan lihtsalt enda arvamust, kuidas mina krüptomaailmast aru saan. See, mida sa selle infoga peale hakkad, on su vaba valik ja isiklik vastutus.

Lugupidamisega, Hando Tõnumaa

 

Küsimus: Sooviks kuulda teie arvamust estcoinist.

Vastus: Praegu ei ole midagi arvata, sest estcoin on kõigest idee, mis on visatud õhku ning reaalset toodet veel ei ole. Aga oluline on mõista, et krüptoraha ei ole lokaalne, sellel pole mitte mingit vahet, kas see on dash või estcoin. Küsimus on kuidas coin fundamentaalselt üles ehitatud on.

 

Küsimus: Kuidas paraneks krüptovaluutade pealt teenitud tulu maksulaekumine, kui Eesti rakendaks krüptovaluutadele esimese riigina maailmas tulumaksusoodustuse?

Vastus: See on pikem teema ja ma sooviksin näha riigi poolt initsiatiivi krüptode küsimuses. On fakt, et krüpto tulekuga ei saa rahvale enam maksusid peale suruda, mille tulemusena muutub lähiaastatel täielikult kõik see, mis on seotud riigi eelarvega, riigi juhtimisega jne. Krüpto maailmas ei saa olema ruumi bürokraatidele, vahemeestele ja mulli suust välja ajavatele poliitikutele. Kui riik rakendaks krüptovaluutale tulumaksusoodustuse, siis seda ei saaks ikkagi rahvalt vägisi sisse kasseerida nagu siiani. Kui mingi soodustus ka tuleks, siis see saaks toimida ainult rahva nõusolekul.

 

Küsimus: Mis Sa arvad kui palju dashi hind järgmise aasta lõpuks tõusnud on?

Vastus: Ma ei imestaks, kui ca 50 000€.

 

Küsimus: Kas vastavad tõele jutud, et dash’i arendajad premine’isid suure hulga münte, et hiljem nendelt kasu lõigata teiste arvelt?

Vastus: Dashis ei tehtud premine.

  • Premine tähendab seda, kui programmi kood on tehtud nii, et juba enne kaevandamise algust on osa coine näiteks coini autori aadressile kantud. Need on üldiselt scam coin-id nagu näiteks bitcoin gold.
  • Instamine tähendab seda, et programmi autorid võivad enne ise salaja tükk aega oma coin-e kaevandada ja alles siis see info teistele kaevandajatele avalikuks teha.

Dash-i puhul toimus instamine – see on pikem jutt, kuid sisuliselt oli tegu programmi veaga, infot ei varjatud. Probleem oli kaevandamise keerukuse muutmise algoritmis, mis ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida suurenenud kaevandajate hulgale ja seetõttu kaevandati vist esimese paari päevaga dashe umbes 1-2 miljonit. Ma arvan, et see ei ole mingi probleem, sest sel hetkel maksis 1 dash alla 0.1 euro ja igaüks võis sellise hinnaga dashe osta. Et ei saa seda 1-2 miljonit dashi tõsta tänapäeva konteksti, kus hind on 10 000 korda suurem.

Mõtle nii pidi: oletame, kui sa tahaksid luua enda coini, siis kuidas sa sellega turule tuleksid? Sellest poleks kasu, kui sa hakkaksid seda levitama n-ö enda kogukonnas, vaid küsimus on selles, et kaevandajad hakkaksid seda kaevandama, et sellest tekiks üldse mingisugune võrk. See tähendab seda, et coini peaks esialgu tegema sellise, et seda saaks hästi kergesti kaevandada. Dash ja ka paljud teised krüptod just nõnda tehtigi. Aga selle tulemusena on konkurentide poolt tekitatud tohutu propaganda, nagu see oleks midagi erilist ja et tegemist oleks pettusega. Tegelikkuses kaevanduse algoritm tehti väga hea, mis soodustas alguses kerge kaevanduse. 2014 kui dash (toonase nimega XCoin) turule tuli, siis ei olnud olemas mingeid masternode teemat, igakuist eelarvet ja tegemist oli piltlikult täieliku shitcoiniga nagu iga teine. Paljud kaevandajad kaevandavad ainult selliseid coine, mida on kõige kasulikum kaevandada ning seda ei saa neile pahaks panna. See on turule tulemise strateegia.

 

Küsimus: Kas dashi aluseks olev krüprograafia on teoreetiliselt haavatav ja mida see tähendab?

Vastus: Võrgu ründamiseks on palju võimalusi, kuid krüptograafia nõrkus on pigem puht teoreetiline oht. Ja neid ohte saab ka kergesti vältida – näiteks võib oma walletit luues teha omale 12-st sõnast koosneva backup paberi. See on krüptograafiliselt piisavalt tugev, et seda lihtsalt lahti mitte muukida. Aga on teoreetiline oht, et keegi oma kvant-arvutiga selle kuidagi lahti muugib, sest erinevaid kombinatsioone on umbes 10³⁹ (ehk siis 39 nulliga olev arv). Lahenduseks võime igaks juhuks teha siis 24-st sõnast koosneva varukoopia (nagu ka Ledger Nano S vaikimisi teeb), sel juhul on erinevaid kombinatsioone umbes 10⁷⁹ (ehk siis 79 nulliga arv) – siin jääb ka juba teoreetiline lahti muukimine kaheldavaks. Isegi, kui kõik maailmas olevad arvutid 100-ks aastaks seda ülesannet täitma panna, ei suudeta seda tõenäoliselt lahti muukida.

Kui dashi aluseks olev krüptograafia peaks olema haavatav, siis on seda ka kõik internetipangad, tavalised serverid, firmade sisevõrgud, riigisaladused jne.
Ja kui keegi peaks seda krüptograafilist nõrkust ära kasutama, siis on seda ka kohe näha, ning tõenäoliselt reageeritaks kiiresti ja uuendataks kogu võrgu krüptograafiat uuele tasemele. Hetkel seda vajadust aga kindlasti ei ole.

 

Küsimus: Krüptovaluuta kaevandamine: kas sellest võiks saada uus Eesti tööstusharu?Kui saaks rakendada taastuvenergiat krüpto kaevandamiseks, siis kaevandamisprotsessil tekkivat soojust saab kasutada kütteks (samalaadne süsteem juba Siberis toimib). Kas teie arvates oleks mõttekas ümber ehitada gaasiküttega majadele gaaskütte asemel krüptokaevandus: elektrit küll kuluks rohkem, kuid selle pealt on võimalik kasu teenida ja lisaväärtusena ka talvel maja kütta?

Vastus: See on väga hea mõte. Mõtle kui inimesed saavad innustust lahendada selline probleem, küsimus on kes saab kõige odavamat energiat. Kui inimesed hakkavad otsima taastuvenergiat krüptokaevanduse jaoks, siis see on väga hea. Krüpto tulek paneb inimesed otsima uut lahendust energiale. Mõtle, kui keegi hakkab tootma radikaid, mis toodavad sulle plussi. Teised kes toodavad taastuvenergiat, otsivad võimalikult odavaid lahendusi, et sinu kodu ära toita. Kui krüpto kaevandamine ja taastuvenergia ühendada, siis see on kõige rohelisem asi üldse!

 

Küsimus: Kas saaksite seletada täpsemalt ära kuidas kaevandamisega ise tegeleda? Millist riistvara on selleks vaja? Kas selline investeering tasub end ära ja kui kiiresti?

Vastus: Kaevandada tasub ainult siis, kui sa tead täpselt mida sa teed, muudel juhtudel see üldiselt ei tasu ära. St et ma ei saa sellele küsimusele vastata lühidalt. Sa peaksid selle kohta ise uurima, info on kõik avalik.

 

Küsimus: Mis toimub krüptomaailmas üldiselt? Kas Hiina plaanib võtta kasutusele enda krüpto?

Vastus: Sellised jutud on õhus, aga midagi kindlat pole teada. Liigub teooria, et Hiina pidurdab teiste krüptode tulekut, samal ajal arendab enda krüptot. Hiina nt keelas ära ICO-d (see on põhimõtteliselt ühisrahastus-süsteem krüptode abil). Mitmed riigid kaaluvad enda krüpto ideed, aga nagu eespool sai mainitud, siis krüpto pole lokaalne ja seega igal riigil enda krüpto pole sugugi mõttekas ega vajalik. Üldiselt on nii, et krüpto vallutab maailma.

 

Küsimus: Mis on põhi idee, miks euro kõrvale on vaja alternatiivi (kulda pole taga, usalduse peal töötab, kontrollimatu juurde loomine)?

Vastus: Krüpto tulekuga kaob pankade vajadus, see päästab inimesed eluaegsest võlaorjusest, tekkimas on täiesti uued majandusmudelid. Proovi kujutada ette, milline oleks maailm ilma pankadeta, lõputud võimalused!

 

Küsimus: Ma soovin hakata müüma kaupu Dashis (kartul, porgand). Mu sõbral on arvuti ja nutitelefon. Kuidas seda kõige lihtsam teha on?

Vastus: Kui sinul on ka arvuti või nutitelefon, siis saate omavahel dashi saata. St et sa ütled oma sõbrale, kui palju dashi sa oma kartuli ja porgandi eest soovid, siis sõber teeb sulle ülekande, mis jõuab hetkega kohale.

 

Küsimus: On mul vaja mingisugust tarkvara nende dashide haldamiseks? Kas sellel tarkvaral on ka Linuxi tugi? Kas mul on vaja kasutada nutitelefoni, mis on paraku seotud google´i või apple güber gulagiga?

Vastus: Dashil on väga tugev Linuxi tugi, st et ei pea olema mobiiltelefoni. Siit saad endale laadida Linuxile mõeldud walleti https://www.dash.org/wallets/.

 

Küsimus: Kuidas reguleeritakse kaevanduse mahtu ja millest see sõltub?

Vastus: See sõltub igast coinist endast. Täpsusta palun küsimust.

 

Küsimus: Praegu kui vaadata valuutasid, siis kõigil on üks suur viga – nimelt neil on vaid 8 kohta peale koma. Arvatavasti järgmise 10 aasta perspektiivis see ei ole probleem, kuna väärtus ei tõuse nii palju, et see hakkaks kauplemist ja ülekandeid piirama, aga kui võtta näiteks asja 100 või tuhande aasta perspektiivis kus näiteks üks dash võib maksta 1 miljon või 100 miljonit siis isegi 0.00000001 võib olla mõne jaoks raha.Teine probleem on siis ülekande tasud tulevikkus. Kui üks Dash näiteks maksab 1 miljon. Ja ülekande tasud, mis seni on olnud 0.000 -0.005 siis tuleviku mõistes on see kindlasti problemaatiline. Kas te arvate, et praegune Dashi tehnoloogia lubab näiteks jagada Dashi 15ndikukus 8 asemel?

Vastus: Krüpto on programmeeritav raha, st et neid komakohti saab vastavalt vajadusele juurde panna ja ülekande tasusid saab ka hiljem muuta. Kui dash läheb kallimaks, siis see ei tee ülekande tasusid kallimaks vaid komakohta liigutatakse edasi. See ongi scale’imise mõte, mitte nii nagu bitcoinis tehti, kus nüüd ülekande tasu on ca 30€.

 

Küsimus: Kas dash võrgustik on üleni blockchain tehnoloogial baseeruv?

Vastus: Võrk on küll täielikult detsentraliseeritud (ehk ei ole olemas ühtegi keskset serverit, mis süsteemi kuidagi juhiks või mõjutaks), kuid kogu dashi võrk ei ole üleni plokiahela tehnoloogial baseeruv. Näiteks InstantSend ja PrivateSend kasutavad masternode-ide serverite abi, et sellist teenust pakkuda. Need teenused küll kasutavad ka dashi plokiahelat, kuid ei ole täielikult sellel baseeruvad.

Isegi bitcoini võrk ei ole üleni plokiahelal baseeruv. Kuigi suures osas siiski on. Näiteks kui kasutad Electrum bitcoini walletit, siis see võtab ühendust Electrumi serveriga, mitte otse plokiahelaga.

 

Küsimus: Kas see tähendab, et tehing sõlmitakse vaid 2 arvuti omavahelise suhtluse tulemusel.

Vastus: Ei. Dashi/bitcoini võrgus tehtav ülekanne läbib tuhandeid P2P võrgustikus olevaid arvuteid ja ei ole ainult 2 arvuti omavaheline asi. Tehniliselt.
Sisuliselt aga jah – kui on olemas 2 osapoolt, siis on võimalik juba tehinguid teha ja keegi ei saa neid kuidagi peatada.

 

Küsimus: …või on võrgustikus siiski kasutusel masternodid (pea serverid), mis autendivad tehinguid?

Vastus: Masternode´id on siis dash-i teema. Võrk võib töötada ka ilma masternode´ideta, nagu näiteks bitcoini võrk.

Masternode´idel on hetkel 3 põhilist rolli:

  1. 24/7 töötavad serverid, mis edastavad osapoolte vahel tehtavadi tehingud (full node);
  2. Pakuvad InstantSend võimalust kohesteks makseteks;
  3. Võimaldavad PrivatSend privaatseid tehinguid.

Tulevikus tuleb neid rolle juurde, isegi praegu vist osaliselt töötavad mõned (näiteks DAPI: Decentralized API interface), mis võimaldavad ehitada oluliselt kasutajasõbralikumat krüptoraha: seda arendatakse praegu koodnime “Evolution” all.

 

Küsimus: Kas on võimalik võrgustiku halvata moel mis ei võimalda enam tehinguid ratifitseerida, võttes maha masternode´id?

Vastus: Esiteks ei ole väga lihtne maha võtta 4500 korralikku serverit, eriti kui selle serveri jooksutamise eest saavad omanikud raha. Kui see peaks siiski kuidagi õnnestuma, siis nii kaua, kuni neid servereid ei ole, saab ikkagi tehingud teha – siis ei töötaks ainult InstantSend ja PrivateSend.

 

Küsimus: Millised on võrgustiku ohu vektorid?

Vastus: Võimalikke rünnaku vektoreid on palju. Kuid palju on ka juba nende vastu võrku kindlustatud. Näiteks toimus umbes aasta tagasi masternode´ide pihta DDOS rünnak, kus hetkeks suudeti nende arvu vist 4000 pealt 3000 peale lasta. Sellest õpiti ja praegu ei ole seda enam üldse nii lihtne korraldada. Sammuti makstakse dashi eelarvest professionaalsetele häkkeritele, et need leiaksid sealt vigu. Neid vigu ikka leitakse ja parandatakse ning see kõik teeb võrku palju tugevamaks.

 

Küsimus: Olen ise it-spetsialisti haridusega. Tunnen muret, kuna aastaid tagasi oli Skype võrgustiku töö häititud säärasel määral, et teenuse kasutamine muutus võimatuks. Skype ei kasuta serveriparki. Võrgu katkestus oli tingitud sellest, et kriitiline kogus masternode´isid kadus võrgust.

Vastus: See võis muidugi juhtuda, sest ega keegi ei saanud ju Skype-i supernode´i (Skype nimetas neid servereid supernode´ideks, mitte masternode-ideks) jooksutamise eest mingit raha. Ja miks peaks keegi jooksutama tasuta serverit, mis toodab Skype-le raha? Pidigi juhtuma see, mis juhtus… Tulemuseks siis ka see, et alates 2012 aastast ei kasuta Skype enam P2P võrgustikku, vaid Microsofti poolt hallatavat serveriparki. Ühtlasi loobuti ka end-to-end krüpteeringust ja tehti kõikide vestluste salvestamise ja jälgimine tehniliselt oluliselt lihtsamaks.

 

Küsimus: Olen üritanud juba terve nädal osta krüptoraha, kuid see on jube keeruliseks tehtud. Selleks, et osta, tuleb tõestada igasugu veidraid asju. Näiteks proof of address. Olen üritanud igatepidi neid pilte teha ja proofida, aga kuskile ei ole jõudnud. Küll ühes kohas ei saa teha kasutajat, tuleb error, teises kohas tuleb identifitseerimisel mingi error. Kolmandas kohas ei sobi pildid jne. Hetkel tõmbasin endale lykke walleti, kui seal identifitseerimine lõpuks läbi läheb, plaanin osta bitcoini jasiis selle dashi vastu vahetada bittrex exchange kaudu. See on kindlasti suurte teenustasudega, kuid siiani ma ei ole ühelgi dash.ee lehel pakutud platvormiga suutnud asju ajada. Äkki on anda mõni nõuanne kuidas see protsess lihtsam oleks võimillist vahendajat kasutada.

Vastus: DashMania 5. osas teeme näidis dashi ostu. Krüptovahetus platvormid on kõik erafirmad ja kõik on teinud oma platvormid vastavalt võimalustele. Krüptomaailm on täna veel lapsekingades, sellepärast on mõningad toimingud keerulised aga see kõik muutub mugavaks lähiajal. https://www.dash.org/get-dash/ siit leiad mitmeid dashi vahendajaid, pead varuma kannatust ja saad dashi ostetud.

 

Küsimus: Kui palju on instant send kallim ja kas see oleneb summast?

Vastus: Ei ole kallim. Viimase update’iga läksid ülekandetasud odavamaks. Tulevikus lähevad ülekanded veel odavamaks. Liiguvad jutud, et praegu on juba selline plaan, et dashi budgetisse tehakse proposal, mis on ühiskasutamiseks, et sellega maksta ära ülekande tasud, et tulevikus saaks selliseid asju tasuta teha. Dash arendab ka ise välja hardware’i, mis võimaldaks tulevikus tasuta ülekandetasusid ja kaevandajad saaksid ikka raha. Instant send hetkel maksab 0,001 dashi.

 

Küsimus: Kui kiirelt maksed kohale lähevad erinevate platvormide vahel?

Vastus: Sõltub platvormist võib see ulatuda mõnest minutist mitme tunnini.

 

Küsimus: Tekkis selline küsimus, et kui ennist oli räägitud arvuti piraattarkvarast,siis millised piraattarkvarad võivad varastada sinu dashi kui ka teisi krüptosi läbi sinu nutiseadme? Kui on telefonis viirused, kas siis aitab see, kui teha telefonile n-ö format?

Vastus: Format aitab. Piraattarkvarasid nõnda nimetada ei oska aga iga cracki sisse saab panna koodi, mis walleti tühjendab.

 

Küsimus: Mina olen tehnoloogia-skeptik hoolimata sellest, et olen ise IT-süsteemide nooremspetsialist. Mõistan, et maailma majandus on ponzi skeem. Juhin tähelepanu sellele, et meie tänapäeva tehnoloogial on puudused. Esitaks – suur osa meie  it-tehnoloogia taristust  kuulub Google´i, Facebooki ja Microsofti omandusse. Samuti on  suur probleem (ja eriti sügavalt  puudutab see Eesti  ühiskonda) inimeste dehumaniseerumine ehk sotsiaalse isolatsiooni ühiskond. Samuti spekuleeritakse USA-st lähtuvate andmete alusel, et terroristidel on kõige lihtsam kasutada mustalt turult   hangitud EMP relva elektroonilise infrastuktuuri hävitamiseks. Kas see krüptorahaga jantimine pole mitte n-ö kõikide munade ühte korvi panek? Kui peaks nüüd kaduma  neti neutraalsus, kas on tehniliselt ISP-de (neti teenuse pakkujate) poolt võimalik halvata P2P blockchain võrgu tegevus viisil, mis muudab krüptod kasutuks? Ma tean seda, et torrentid on võimalik kinni keerata, poistega tegelesime sellega ühiselamu   taristus. Mis on see põhjus, mis paneb sind isiklikult krüptot usaldama ja miks sa  panustad sellesse.

Vastus: See ei ole üldse munade üht korvi panemine, vaid hoopis see, kui sa praegu kasutad fiat raha, on seda. Pigem kui sul on natukene sularaha, natukene fonsit, natukene krüptot, see on riskide maandamine. Torrenteid ei saa kinni panna, vaid kinni saab panna saidi, kust torrenteid tõmmata, aga torrentit kui tehnoloogiat ei saa kinni panna. Saad teha teenusepakkuja aeglaseks, aga mitte kinni panna. Panustan krüptosse, sest ma näen, et see on väljapääs ülemaailmsest pangandusorjusest. Lisaks on krüpto kordades kiirem kui kõik see, mida pangad pakkuda suudavad.

 

Küsimus: Ripple´i platformi kasutamiseks ei ole vaja tokenit. Milleks on ripple token siis üldse loodud?

Vastus: Teooria: Ripple on fiat gateway pangandussüsteemile, st pankade võimalus liituda krüptoga. Kuna ripple’il on token, siis tänu sellele on ta nii paljudes erinevates exchange’ides (vahetusplatvormides), ja tänu sellele on neil võimalik panga raha tuua krüptosse, seega on neil võimalus krüptot osta väga kiiresti. Seda ei saa võtta kui tõde, aga selline kahtlus on tekkinud.

 

Küsimus: Kas ma pean iga krüpto jaoks omama eraldi walletit või võin alla laadida nt Bither walleti ja sinna sisse osta kõiki erinevaid krüptosi ja kas sellelt lehelt on mõistlik neid kokku osta https://coinmarketcap.com/?

Vastus: Kui see wallet seda võimaldab, siis küll jah, aga ma pole isiklikult kokku puutunud selle rahakotiga. Kasutan ise iga krüpto jaoks selle krüpto ametlikult lehelt pakutavat walletit. https://coinmarketcap.com/ ei ole krüptode ostmiseks, vaid sealt saab jälgide üldist turuseisu. Dash pakub neid vahendajaid dashi soetemiseks https://www.dash.org/get-dash/.

 

Küsimus: Kust saada Ledger Nano S riistvaralist rahakotti?

Vastus: https://digiraha.ee/#products

 

Küsimus: Mis saab siis krüptorahast, kui paroolid/varuparoolid on kaotatud – kasjäävad nn “kummituskrüptorahaks”?Vastus: Jah! Privaatseid võtmeid, salasõnasid ja paroole tuleb talletada teadlikult! Mitte arvutis ega kirjakastis või muud moodi elektroonilisel kujul, kindlasti mitte teha neist ka pilte vaid hoida nagu dokumente kindlas ja turvalises kohas. Küsimus: Kas pilvekaevandamine üldse kuidagi tänasel päeval ära tasub? Kui, siisläbi mis keskkonna?

Vastus: Keskkonda ei oska nimetada, aga kellelgi see tasub, tean inimesi, kes sellega tegelevad. Aga nad on sellega tegelenud aastaid ja seega profid, teavad nüansse, riske jne.

 

Küsimus: Kas saab väita, et mingid perioodid aastas on paremad, et osta krüptoraha? Nt kevad-suvi? Mõni periood parem, et müüa – nt jõulud?

Vastus: Krüptobuum on esmakordne ajaloos ning sellised perioodid on veel välja kujunemata.

 

Küsimus: Kas oskaksite soovitada, keda võiks jälgida sotsiaalmeedias/Youtube’is,kes annab häid nõuandeid krüptorahade valdkonnas?

Vastus: Selliseid kanaleid on palju, üks näiteks see: https://www.youtube.com/channel/UCkpMhY4N4ZjpqKMIjzLplKw .

 

Küsimus: Miks ei toeta mitmed suured coinide vahendajad dashi või teisi väiksemaidvaluutasid? Hetkel peab nägema palju vaeva, et osta vähem tuntumaid coine. Võiks ju olla üks lehekülg, kus saab osta näiteks 30 erinevat valuutat.

Vastus: Igas exchanges on erinevad coinid, aga neid on tuhandeid. Kõik ei ole jõudnud kõiki coine integreerida oma keskkonda, see seisab aja ja ressursi taga. Pea meeles, et krüpto on täna nagu internet oli 90ndatel. Lähiajal muutub kõik krüptoga seonduv sama lihtsaks, nagu on telefoniga helistamine. Dash on saadaval paljudes suurtes vahendus keskkondades: https://www.dash.org/get-dash/.

 

Küsimus: Bitcoinil on olemas omad pangakaardid, kas dashil on ka selline kaart olemas, millega saab reaalselt Eesti poodides maksta?

Vastus: Sel pole vahet, mis coin sul on, nendele kaartidele saad laadida kõiki coine.

https://www.dash.org/merchants/. Neil on erinevad teenustasud, sest kõik on erafirmad ja igaüks saab valida enda hinnad.

 

Küsimus: Kui kasutada nutitelefonis walletit, siis see pole ju kuigi privaatne?

Vastus: Tulevikus saab olema selline seade (wallet), kus pole ühtegi äppi, ainult display ja kaamera QR koodi lugemiseks. See oleks täiesti privaatne ja see poleks sinu isikuga seotud. Mitte blockchaini pärast ei ole privaatsus kadumas, vaid nutitelefoni enda pärast. St et blockchaini pärast ei pea muretsema, sest rahakotid ise genereerivad identiteedile milliseid koode genereerida.

 

Küsimus: Hetkel olen proovinud etoro.com keskkonnas kauplemist. Seal on aga n-ö online kauplemine, ehk et ükski coin reaalselt kuskile hardware walletile salvestuda ei saa… juhul kui ma ikka õigesti olen aru saanud. Küll aga huvitab mind pikemas perspektiivis coinide säilitamine. Olete küll puudutanud seda n-ö ostmise teemat ja suunanud localbitcoins lehele… aga kas on ka mingeid teisi alternatiive, kust saaks coine otse n-ö raha (USD, EUR) eest osta ja siis talletada? Mõtlen üleüldisemalt ka teisi coine ehk bitcoini kõrval ethereum, ripple, litecoin, dash jne.

Vastus: Coinide vahendajaid on tuhandeid https://coinmarketcap.com/currencies/volume/24-hour/. Aga peale coinide soetamist peaksid sa need tõmbama enda walletisse, mitte hoidma kuskil platvormil. Krüpto vanasõna on: kui krüpto pole sinu walletis, siis see ei ole sinu krüpto.

 

Küsimus: Walleti teemal. Tõmbasin Exodus walleti, mis peaks siis toetama paljusid erinevaid krüptorahasid, samuti ostsin Ledger Nano S riistvaralise rahakoti. Oletame, et õnnestub osta mingit tüüpi krüptoraha ja see salvestada siis nt Exodus walletisse… Kuidas hiljem toimub hardware ja software tüüpi rahakottide vahel coinide vahetus?

Vastus: Kõikides walletites on SEND/RECEIVE (saatmine/vastu võtmine), mis võimaldab coine ühest walletist teise liigutada.

 

Küsimus: Kuna mul on ka ettevõte, mis tegeleb küll väikeses mahus toodete müügiga, aga seejuures on tooted üsna kallid (umbes 10000€/per tehing) siis olen mõelnud, et pakkuda välja ka krüptorahas tasumise võimalus… Mainisite seda ka oma tekstides, aga siiski täpsemaks ei ole läinud. Kas krüptoraha vastuvõtmiseks olekski ainult eelnevalt mainitud Exodus tüüpi rahakoti või hardware tüüpi rahakoti olemasolu või midagi enamat?

Vastus: Riistvaraline krüptorahakott nagu Ledger Nano S on kõige turvalisem viis krüpto hoidmiseks.

 

Küsimus: Kas on mingeid erilisi tähelepanekuid, mida silmas pidada, kui ettevõttena krüptoraha aktsepteerimine välja kuulutada?

Vastus: Sa peaksid olema teadlik, millega riskid, st et teadvustama milline on sinu eelistatud krüptoraha stabiilsus, potentsiaal jne.

 

Küsimus: Kui bitcoin ei saa eksisteerida maksuvahendina, siis ilmselt selle kasutamine varsti lõpetatakse, või mis? Varsti tahavad kõik hakata seda rahaks jälle tegema, sest see on teiste uute krüptodega võrreldes juba palju algelisem ja pole nii täiuslik. Samuti on tavainimesel nii mõnestki muust krüptovaluuta toimimisest üldse palju kergem aru saada. Väärtus võib küll palju tõusta, aga kui nõudlus kaob ära, siis pole seda kallist münti kellegile müüa.

Siit tekib ka küsimus, et kas üldse lõpuks mõni valuuta kindlalt oma positsiooni hoidma jääb? Pidevalt tuleb juurde uusi valuutasid, iga järgmine täiuslikum kui eelmine.

Vastus: See teadmine, et bitcoin on aeglane ja maksevahendiks pikemas perspektiivis kõlbmatu, on jõudnud massidesse, see on ka üks põhjuseid, miks bitcoini hind on alla tulnud viimase kuu jooksul. Suur konkurents motiveerib krüpto arendajaid oma süsteemi viimistlema peensuseni ja alati jäävad sõelale parimad. Funktsionaalsuse osas dashile konkurenti leida on raske.

 

Küsimus: Dash ja bitcoin ning paljud teised on kasutusel valuutana, kuid on ka krüptosi, mis ei ole otseselt loodud valuutaks, vaid blockchain on loodud tegelema teiste probleemidega. Mis probleeme peaks Teie arvates blockchain tehnoloogia tulevikus lahendama/lihtsustama?

Vastus: Blockchain tehnoloogiat saaks rakendada nt valimistel, üldiselt muudab blockchain ja P2P tehnoloogia kõiki selliseid süsteeme, kus on mingisugune vahemees. St et tavakasutaja jaoks muutuvad ilmselt kõik teenused kiiremaks ja soodsamaks.

 

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et dash teeb sama suure hüppe ja saab sama edukaks kui bitcoin?

Vastus: Tõenäosus, et dash teeb kordades suurema hüppe kui bitcoin on väga suur.

 

Küsimus: Kas Dash on juba praegu maksevahend laadal, kaupluses?

Vastus: Eestis on mitmeid ärisid, kes aktsepteerivad dashi. Laadal olles võib kaupmehele dashi pakkuda, kindlasti leidub neid, kes seda aktsepteerivad.

 

Küsimus: Kas te arvate et dash tõuseb uuel aastal samuti 100x nagu sellel aastal?

Vastus: See võimalus on olemas.

 

Küsimus: Kas dash on viimase nädalaga kallinenud üle 50%? Eelmine nädal oli alla 1000.- USD, nüüd ligi 1500.- USD? Kas selles on osa Telegrami ja tema lugejate aktiivses osaluses- tegevuses?

Vastus: Loomulikult ?.

 

Küsimus: Kui dash on tõusnud kõrgetesse summadesse, ja on jõudnud aeg, kus tahaksin enda coinid vahetada valuuta vastu. Kuidas oleks see võimalik?

Vastus: Saad selle endale kanda nt läbi www.piixpay.com, aga seal on suured vahendustasud. Odavam viis oleks leida keegi sõber, kes on nõus maksma dashi eest sula.

 

Küsimus: Olen aru saanud, et Hiina on keelustanud bitcoini, see võiks tähendada seda, et teised riigid ka ükspäev teevad seda ja kõik raha, mis olen investeerinud, kaob ära.

Vastus: Hiina ei keelustanud bitcoini vaid ICO-d (see on põhimõtteliselt ühisrahastus-süsteem krüptode abil). Et oma riske hajutada, on soovitatav investeerida erinevatesse krüptodesse. Arvan, et krüptosid ei hakata keelustama, mitmed riigid on oma enda krüptot välja arendamas.

 

Küsimus: Tõmbasin oma telefoni dash walleti ja tegin ka konto keskkonda uphold. Kas on plaanis teha ka nn õpetusvideosi kuidas siis toimetada nendes keskkondades ja lõpuks eurode eest (läbi panga)soetada dashe oma kontole ja edasi rahakotti kuna keskkond upholdis on ilus aga ADD FUNDS ajab segadusse ja kui kindlust asjades veel ei ole siis ehk väike õpetus oleks abiks.

Vastus: Jah, teeme õpetused tulevastes videotes.

 

Küsimus: Kas saame kindlad olla, et dash jääb igavesti?

Vastus: Retoorilises küsimuses peitub vastus. Kas pangad saavad kesta igavesti?

 

Mis juhtub näiteks bitcoini või ükskõik millise teise krüptoraha hinnaga,kui kõik coinid on ära minetud (Bitcoini puhul 21 miljonit coini)? Langus, tõus, stabiilsus?

Vastus: Coine saab teha nii pisikesteks tükkideks kui vaja, nii et sellest otseselt ei juhtu midagi, kui kõik saavad ära kaevandatud. Pärast kõikide coinide kaevandamist neid juurde ei teki. See tähendab, et coini hind saab ainult tõusta, kui süsteem on hea ja rahval on nõudlus. Krüpto, mis läheb juhtivaks krüptorahaks maailmas, ühe coini hind võib tõusta vabalt üle miljoni euro.

 

Uusi küsimusi ootame dash@telegram.ee.

Lisainfot:

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
17yG7mpTcuJJbaXBufZweCX7nNqyoAs2Cs

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt