Foto: Pixabay / geralt

Koroonaviiruse vastaseid vaktsiine ja massvaktsineerimist survestati kiirelt kasutusele võtma kõikjal maailmas, seda hoolimata faktist, et uued vaktsiinid kiideti heaks ilma, et nende kõrvalmõjusid ja manustamisega kaasnevaid riske oleks põhjalikult uuritud. Veelgi enam, hoolimata sellest, et autoimmuunhaiguste jt krooniliste haigustega inimesi koroonavaktsiinide katsetustesse ei kaasatud, levis kõikjal tungiv nõudmine, et kõik ennast vaktsineeriksid.

Hiljutisel COVID-i vaktsiinikahjustustele pühendatud konverentsil võttis sel teemal sõna ka professor Hele Everaus, kes esitles ühel oma slaididest Saksamaal, Neurodegeneratiivsete Haiguste Keskuse ja Charite Ülikoolihaigla tehtud uuringut. “Loomkatsetes on identifitseeritud 18 antikeha, mis on potentsiaalselt aktiivsed SARS-COV-2 vastu. Neist neli ründas hiirtel ka terveid kudesid, seega võivad nad lülitada käiku autoimmuunsed mehhanismid,” selgus uuringust.

Vaja on kliinilisi uuringuid

Professor Everaus rõhutas suurt vajadust nii baasuuringute kui ka kliiniliste uuringute järele: “Ei saa lihtsalt väita, et kõik on ohutu, kui pole tõendust.” Ta toonitas: “Ei ole ju mingeid kliinilisi uuringuid, tegelikke, et autoimmuunse haigusega inimesele võib vaktsiini manustada. Seal on palju küsimusi õhus. Väga paljudel juhtudel on kirjeldatud nende haiguste ägenemist. Küsimus, et kas üldse on see näidustatud ja kas üldse tohib – need küsimused vajavad vastust. Vaktsiinide ohutus on ju võtmeküsimus!”

Lisaks sellele, et koroonavaktsiinid võivad juba olemasolevaid autoimmuunhaigusi ägenema sundida, on praeguseks teada ka rohkelt juhtumeid, mis viitavad sellele, et koroonavaktsiinid võivad organismis autoimmuunprotsesse algatada.

Autoimmuunsed reaktsioonid

Teaduskirjandus kirjeldab koroonavaktsiini järel tekkinud erinevate kudede vastaseid autoimmuunseid reaktsioone, nt immuuntrombotsütopeenia (tuntud ka idiopaatilise trombotsütopeenilise purpura nime all), autoimmuunsed maksahaigused, Guillain-Barré sündroom, IgA nefropaatia, reumatoidartriit ja süsteemne erütematoosluupus.

Autoimmuunreaktsioone ja sellega kaasnevat süsteemset põletikku võivad esile kutsuda nii molekulaarne mimikri (vaktsiinis sisalduvate antigeenide sarnasus peremeesorganismi rakkude membraanimolekulidega), teatud autoantikehade tootmine ja vaktsiinis sisalduvad adjuvandid (keemilised ühendid, mida lisatakse vaktsiinile antikehade moodustamise stimuleerimise, immuunvastuse kiirendamise ja pikendamise eesmärgil).