Eesti Geenivaramu juhi, akadeemik Andres Metspalu hinnangul võiks riik järgneva seitsme aasta jooksul juurutada personaalse geenikiibi ehk digigeeni süsteemi, mis tähendaks, et arstid saaksid juba varakult iga konkreetse inimese puhul vaadata, millised haigused teda võivad ähvardada. Säärane süsteem hoiaks tema sõnul kokku miljoneid eurosid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Arstil oleks lihtsalt üks lisainstrument. Täna ta tellib biokeemilised näitajad laborist, laseb teha EKG, röntgenpildi, võib-olla tomograafia-pildi ja siis ta saab lisaks ka geenipildi. Ma kutsuksin seda digigeeniks,” selgitas Metspalu. Telegram täpsustas Geenivaramust, et geenikiip ei kujutaks endast füüsiliselt eksisteerivat kiipi, vaid inimese andmeid säilitataks digitaalses andmebaasis, millele siis arstidel oleks ligipääs.

Digigeeni jaoks peaks iga inimene andma perearsti juures sõrme otsas pisut verd ja juba olemasolevad spetsiaalsed arvutitarkvarad koostaksid igale inimesele personaalse geenikiibi. Sealt perearst näeks, kas inimesel on näiteks oht haigestuda mõnda silmahaigusesse ning varakult silmaarsti juurde minnes on võimalik haigust ennetada või üldse ära hoida. Samuti näitaks digigeen ära, millised ravimid on konkreetsele inimesele vastunäidustatud.

“Lõpuks on kõige tähtsam see, et selline individuaalne lähenemine paneb inimesi rohkem tegutsema oma tervise huvides kui täna. Kui kõigile öelda, et jätke suitsetamine maha või tehke rohkem harjutusi, siis see ei mõju nii hästi kui personaalne lähenemine. Uuritud on ka seda, et 75 protsenti muudab oma käitumist, kui neile öelda, et geneetiliste riskide tõttu peaksid nad seda või teist tegema,” rääkis Metspalu.

Akadeemik lisas, et geenikiibi juurutamiseks tuleks teha lihtsalt poliitiline otsus, et Eestis minnakse üle personaalsele meditsiinile. Vaja oleks ka 10 miljonit eurot, et kiip välja töötada ja valideerida ning veel 50 miljonit eurot, et 450 000 eestlasele see digigeen teha. Metspalu ütles, et kui haigekassa eelarve on praegu ligi miljard eurot aastas ja kui personaalse lähenemisega saaks haigestumisi vähendada ka kõigest 10 protsenti, oleks aastane kokkuhoid juba pea sada miljonit eurot.

Andres Metspalu sõnul tuleks geenikiip teha kõigile eestlastele vanusevahemikus 35 kuni 65 eluaastat ja neid inimesi on Eestis kokku umbes 450 000. Just see on professori sõnul suurim riskigrupp ja nende puhul annaks geenikiip suurima efekti.

Allikas: ERR, Eesti Geenivaramu

Toimetas Mariann Joonas