Austraalia Adelaide´i ülikooli evolutsioonibioloogia ekspertide väidete kohaselt on inimesed ennast tuhandeid aastaid petnud, pidades end ülejäänud loomariigist targemaks, ja seda hoolimata kasvavatest tõenditest vastupidise kohta, vahendab loomakaitseorganisatsioon Loomade Nimel.

“Aastatuhandeid on kõiksugused autoriteedid – religioossetest tegelastest kuni väljapaistvate õpetlasteni – tüütuseni korrutanud ühte ja sama ideed inimeste erakordsusest, kuna nad on loomariigis kõige targemad,“ ütles Adelaide´i ülikooli meditsiiniteaduste külalisteadur dr Arthur Saniotis. “Ometigi kinnitab teadus meile, et loomadel võib olla isegi inimestest suuremaid kognitiivseid võimeid.“

Tema sõnade kohaselt pärineb uskumus, et inimesed omavad kõrgemat intelligentsi, umbes 10 000 aasta tagusest põllumajanduslikust revolutsioonist, mil inimesed hakkasid vilja tootma ja loomi kodustama. See sai hoogu juurde organiseeritud religiooni arenguga, mis vaatas inimesi kui kõige tähtsamaid olendeid looduses.

“Usk inimese kognitiivsesse üleolekusse muutus filosoofias ja teadustes kindlaks veendumuseks. Isegi Aristoteles, ilmselt mõjukaim kõikidest mõtlejatest, väitis, et inimesed on oma eripärase mõtlemisvõime tõttu teistest loomadest kõrgemad,“ nentis Saniotis.

Kuigi 19. sajandil hakkas esile kerkima loomaõigusluse teema, edestas tööstusliku revolutsiooni tendents kõik teiste loomade teadlikkuse suhtes tehtud saavutused.

Antropoloogilise ja võrdleva anatoomia professor Maciej Hennebergi sõnul omavad loomad tihti erinevaid võimeid, millest inimesed valesti aru saavad. “Tõsiasi, et nad ei mõista meid, samas kui meie ei mõista neid, ei tähenda, et meie “intelligentsused” on erinevatel tasanditel, vaid need on lihtsalt erinevad. Kui mõni võõramaalane püüab meiega suhelda, kasutades ebatäielikku, konarlikku versiooni meie keelest, võib jääda mulje, et ta pole väga intelligentne. Kuid reaalsus on hoopis teistsugune,“ ütleb professor Henneberg.

“Loomad näitavad üles teistsugust arukust, mida on alahinnatud, kuna inimesed on keskendunud keelele ja tehnoloogiale. Siia alla käib ka sotsiaalne ja kinesteetiline intelligentsus. Mõned imetajad, nagu näiteks gibonlased, suudavad tekitada suure hulga helisid – üle 20 erineva heli, mis omavad selgelt erinevaid tähendusi, võimaldades neil puu otsas elavatel primaatidel üle terve troopilise metsa suhelda. See, et nad endale maju ei ehita, on gibonlaste jaoks ebaoluline.

Paljud neljajalgsed jätavad oma territooriumile keerukaid lõhnamärke. Mõnedel, nagu näiteks koaaladel, on lõhnamärgistuseks olemas spetsiaalsed rinnanäärmed. Inimesed oma piiratud lõhnatajuga ei suuda sellistes lõhnamärkides peituvaid keerukaid sõnumeid isegi kindlaks määrata, kuigi need võivad sisaldada sama rikkalikku informatsiooni nagu visuaalne maailm,“ räägib ta.

Professor Hennebergi väitel annavad ka kodused lemmikloomad meile lähedast aimu imetajate ja lindude mentaalsete võimete kohta. „Nad suudavad meile lausa oma nõudmisi edasi anda ja panna meid tegema, mida nad soovivad. Loomade maailm on palju keerukam kui me seda ise tunnistame,“ ütleb ta.

Loomulikult teeb inimestele rõõmu, kui loomad ka meie mõistes arukust välja näitavad. Vaata näiteks videot nutikast seast Moritzist, kes väikelastele mõeldud puzzlet kokku paneb:

Allikad: Loomade Nimel, The University of Adelaide, The Independent

Foto: dogonews.com

Toimetas Mariann Joonas