Videomängud on alati meelitanud mängijaid võimalusega olla keegi teine. Virtuaalmängudele omane muutumise võimalus on tänu Oculus Rifti seadme edule saavutanud täiesti uue taseme. Seda kõrgtehnoloogilisi suusaprille meenutavat seadeldist on võimalik kasutada kõikvõimalike mängude ja simulatsioonide tarbeks, kuid virtuaalkeskkonna üha reaalsem maailm on ärgitanud inimesi mõtlema veelgi uudsemates suundades.

Oculus Rift on Oculus VR-i poolt väljatöötatud seade, mis võimaldab kasutajal pea külge kinnitatavate virtuaalprillide abil tajuda kübermaailma realistlikumalt. Prillid järgivad üksüheselt seadme liikumist ja suunda ning neid arendati eelkõige 3D mängude tarbeks. Seda tehnoloogiat on edukalt ära kasutanud aga teisedki valdkonnad, nagu näiteks interdistsiplinaarne kunstikollektiiv BeAnotherLab, kelle eesmärk on uurida kehastumise ja virtuaalkohalolu eksperimente. Grupp avaldas hiljuti lühifilmi, mis näitas, kuidas kaks Oculus Rifti prille kandvat inimest vahetavad virtuaalreaalsuses oma kehad.

Kehade vahetamine

BeAnotherLab eksperimendis kandsid kaks inimest (siin mees ja naine) mõlemad Oculus Rifti prille, mis olid varustatud täiendavalt pähe kinnitatud kaameratega, mille filmitud pilt jooksis mõlema osaleja ekraanile. Mõlemad inimesed said seega tunnetada teineteise vaatepunkti: kui mees vaatas alla oma keha poole nägi ta naist ja vastupidi. Teise inimese silmade läbi vaatamine ei tundu ehk just kõige põnevama videomänguna, kuid tuleb mõista, et tegemist on enama kui mänguga, see on võimalus vahetada oma sugu. Mõlemad kasutajad pidid üsna täpselt sünkroniseerima oma liigutused, sest vastasel juhul poleks ümberkehastumise eksperiment lihtsalt toiminud. Selle eksperimendiga püüdis grupp uurida sooidentiteedi, intiimsuse ja vastastikuse lugupidamisega seotud aspekte.

Mida saaks virtuaalreaalsusest õppida?

See süsteem püstitab huvitava küsimuse ka selle kohta, mis kogemusi inimesed lõppude lõpuks ikkagi virtuaalreaalsusest otsivad, kas inimlikke kogemusi või neid, mis on täiesti võõrad? Kui nüüd järele mõelda, siis värviliste nuppude vajutamisel ja juhtkangiga näiteks püssiga vehkiva roboti juhtimisel ei ole ju tegelikult mingisugustki seost reaalse maailmaga, samuti ei ole reaalne omada näiteks supervõimeid. Reaalselt olemasoleva inimkeha katsumine on palju tuttavlikum, isegi siis, kui tegemist ei ole sinu enda kehaga.

Projekt BeAnotherLab on tegelikult rohkem ikkagi kunst kui teaduslik uuring. Ometi ei ole liialt absurdne mõelda, et virtuaalreaalsust on võimalik kasutada üksteise paremaks mõistmiseks. Uurimused on kinnitanud, et virtuaalreaalsuse abil on võimalik arendada empaatiavõimet või näiteks loobuda halbadest harjumustest. Loomulikult ei ole kunagi võimalik täielikult mõista, mis tunne on olla keegi meist erinev – kas sooliselt või mõnelt muult omaduselt. Aga võib-olla saaksime sellest pisutki aimu.

Vaata ka sugude vahetamise eksperimendi videot:

Allikad: Popular Science, Vice, The Machine To Be Another

Foto: popsci.com

Toimetas Hendrik Mere