Möödunud nädala lõpus Euroopa Liidus kokku lepitud mahukas tehisaru regulatsioon jagab tehisintellekti rakendused riski järgi. “Valdav osa sellest, mida me igapäevaselt kasutame – minimaalne risk – mingeid muudatusi ei tule, uued reeglid neid ei puuduta. Siis on suure riskiga tehisaru süsteemid, mis peavad vastama rangetele nõutele. Siin räägime näiteks meditsiiniseadmetest ja süsteemidest, mida kasutatakse inimeste värbamiseks, mida kasutatakse piirikontrollis või ka meie vee-, gaasi-, elektritaristus. Seal peavad olema süsteemid riskide maandamiseks,” selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Andmekogud, millele tehisintellekt rajatud on, peavad olema kvaliteetsed ning inimene peab süsteemidel silma peal hoidma, tõi Loonela näiteid. Süsteemid, mis on ohuks inimeste põhiõigustele, keelatakse. “Näiteks mänguasjad, mis kõnelevad ja võivad soodustada laste ohtlikku käitumist või siis süsteemid, mida me teame Hiinast, kus valitsus hindab inimesi ning annab neile sotsiaalseid punkte.”

Sinna hulka kuulub ka näiteks näotuvastuse kasutamine avalikus ruumis, kuid eranditega. Politseile jääb see lubatuks näiteks terrorismiohu puhul, raskete kuritegude uurimisel või ohvrite otsimisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete valdkonna juht Ott Velsberg ütles, et Eestile on oluline, et regulatsioon ei oleks liiga piirav. “Viimased kompromisstekstid lubavad ka ikka julgeolekuasutustel teatud olukordades biomeetrilisi andmeid kasutada. Samamoodi hariduses tehisintellekti rakendamine. Algsetes versioonides just, kui kohe määratleti need suure riski alla,” sõnas Velsberg.