Foto: kirjastus Reval Buch

Novembri lõpus ilmus viimaks ka eesti keeles samanimelisele hitt-dokumentaalfilmile kaaslaseks olev üle-maailmne bestseller “Fantastilised seened. Kuidas seened tervendavad, avardavad meie teadvust ja päästavad planeedi” (“Fantastic Fungi”). See, mükoloog Paul Stamets´i poolt toimetatud visuaalne meistriteos, sisaldab täielikke käsikirju, uusi esseesid ja intervjuusid ning veelgi rohkem fakte seente fantastilise maailma kohta, kui esialgne film. Raamatu lehekülgedelt avastate sisevaate meie jalge all asuva uskumatu mütseelivõrgustiku maailma, millel on võime taastada planeedi ökosüsteeme, parandada meie tervist ja taaselustada meie sümbiootiline suhe loodusega.

“Fantasitilised Seened” on praegu käimasoleva seente revolutsiooni esirinnas. Nende teadmiste abil saame luua teadvuse muutuse, mis on vajalik meie planeedi taastamiseks.

Avaldame kirjastuse Reval Buch loal lugemiseks raamatu sissejuhatuse.

Fotod: kirjastus Reval Buch

NB! Koostöös kirjastusega Reval Buch kingime igaühele, kes ajavahemikus 22. novembrist kuni 15. detsembrini 2023 tellib Minu Telegrami 1 aasta paketi (50€), raamatu “Fantastilised seened”, mille kirjastuse jaehind on 34€. Telli SIIT!

FANTASTILISED SEENED

SISSEJUHATUS

PAUL STAMETS on Ameerika Ühendriikide silmapaistvaimaid mükolooge. Ta on avastanud mitmeid uusi seeneliike, arendanud välja lugematuid uusi tehnikaid, avaldanud mitmeid menuraamatuid ja võitnud arvukalt auhindu.

Seened on salapärased.

Nad tulevad ootamatult eikusagilt oma imeliste vormide ja värvidega ning sama kiiresti kaovad taas. Seente jahmatav ilmumine ja mõistatuslikud kadumised on juba tuhandeid aastaid muutnud need keelatud viljadeks. Ainult mõned asjatundjad – šamaanid, nõiad, preestrid ja targad taimeteadlased – on saanud kübekese teadmistest, mida seened endas kannavad.

Miks?

On loomulik karta seda, mis on võimas, kuid tundmatu. Mõned seened võivad sind tappa. Mõned saavad sind ravida. Paljud toidavad sind. Vähesed suudavad sind saata spirituaalsele teekonnale. Nende võime järsku maast üles tõusta ja jälle maa alla taanduda muudab nende uurimise keeruliseks. Meil on olnud pikemaajalised kokkupuuted loomade ja taimedega ning tavaliselt teame, millised neist võivad meid aidata või kahjustada. Seened ei ole niisugused. Nad ilmuvad meie maastikele ja kaovad sama kiiresti. Mälu tuhmub ruttu ja me jääme mõtisklema selle üle, mida nägime.

Seened on peaaegu nähtamatu seeneniidistiku võrgustiku, rakulise kanga viljakehad. See võrgustik asub iga sammu all, mille maa peal astume. Kummardu alla ja liiguta pulka või palki ning sa näed suurt hulka hägusaid ämblikuvõrgutaolisi rakke, mis lendlevad kõikjale. Need on seenevõrgustiku rakud ehk seeneniidistik, mis läbib kogu maastikku. See on toiduvõrgustiku alus. See hoiab kogu elu koos. Ometi peidavad need tohutud maa-alused võrgustikud, mis suudavad saavutada maailma organismide suurimaid masse ja võivad katta tuhandeid hektareid, end nähtavas kohas; vaiksed, kuid teadlikud ja töötavad alati väsimatult, et luua muldasid, mis säilitavad elu.

Tuhandete aastate jooksul oleme kogunud suure hulga teadmisi kõige söödava kohta. Nälgimine on hea motivaator uudse toidu leidmisel. Meie esivanemad õppisid kiiresti, et mõned seened pole mitte ainult toitvad, vaid ka maitsvad. Seened annavad valku ja vitamiine ning need võivad tugevdada meie immuunsüsteemi. Nad on olnud meie liigi ellujäämisvõitluses kriitilised tegurid.

Paljud eakamad inimesed jagavad rõõmsaid mälestusi sellest, kuidas nad oma vanemate ja vanavanematega metsas seeni korjamas käisid. Nad on kogenud seda avastamise heureka-momenti, mõistavad väljakutseid söödavate toiduainete tuvastamisel ja ohtusid mürgiste seente tuvastamata jätmisel. Nad on tundnud rõõmu maitsvast toidust perega seda ümbritsevast loodusest hankides. Kõik see võib luua tähendusrikkaid mälestusi, mis seovad perekondi põlvkondade kaupa. Paljusid seenepaiku hoitakse perekonnasaladusena, neist räägitakse ainult oma järeltulijatele. Seente korjamisega seotud mälestused muutuvad sinu jaoks südamelähedaseks. See on nagu mütseeli niit läbi aja, sild meie esivanemate ja meie järglaste vahel.

Minu arvates on see kasutegurite rohkus, mis muudab seened õppijate jaoks nii atraktiivseks. Üks põlisrahvaste kultuure läbiv joon on teadmised kasulikest ainetest, mis aitavad inimkonnal ellu jääda.

Kuigi suur osa meie esivanemate teadmistest seente kohta on ajalukku kadunud, on paljud neist teadmistest saanud teadusliku kinnituse seoses seente uurimisega kliinilises kontekstis. Penitsilliin, valmistatud hallitusseenest, avas antibiootikumide ajastu ja on päästnud miljoneid elusid. Avastati, et endofüütne seen, Taxomyces andreanae, sünteesib taksooli, mis suudab ravida teatud tüüpi vähktõbesid. Avastasin isiklikult, et Fomitopsis officinalis’e ekstraktid kaitsevad viiruste perekonna eest, millesse kuuluvad rõuged. Seentel on sageli antimikroobsed omadused, nad võivad toetada immuunsüsteemi ja ennetada või ravida viirushaigusi. Nad suudavad nii palju teha, kuid ometi alles hakkame avastama neid lõputuid võimalusi, mida seenemaailm inimese tervise parandamiseks pakub.

Paljud söögiseened on nii maitsvad kui ka head. Ometi enamik seeni, kuigi nad pole mürgised, ei maitse hästi. See, mida üks kultuur peab söödamatuks, on mõnikord mõnes teises kultuuris delikatessiks. Mürgist Amanita muscaria’t nimetatakse kärbseseeneks. Ammu enne kärbsevõrkude leiutamist hakkisid eeleurooplased kärbseseeni ja asetasid nende tükid hapupiimakaussides aknalaudadele kärbeste meelitamiseks ja tapmiseks.

Mitte kõige parem seen tarbimiseks? Võib ju nii arvata, kuid Aasias ja mujal avastasid korilased, et kui keeta kärbseseent vees ja loputada seda kolm või enam korda (st kupatada), lahustuvad toksiinid vees, muutes seene söödavaks ilma tervist kahjustavate mõjudeta. Viikingipärimuses tarbisid berserkerid (iidse Skandinaavia sõjamehed – toimetaja märkus) seda seent väidetavalt enne lahingut ja sellest tulenev teadvusseisund tegi neist peaaegu robottapjad, kuna see võis esile kutsuda kontrollimatuid liigutusi ja võimaldab inimesel valu ignoreerida.

Siberis sõid šamaanid Amanita muscaria’t. Nad avastasid, et uriiniga läbi imbunud lume söömine uimastas põhjapõtru. Siberlased kasutasid seda teadmist, et uimased põhjapõdrad lassoga kergemini kinni püüda ning tarandikku ajada. On uskumatu, et ainult üks seenesort suudab mürgitada kärbseid, aidata põhjapõtru karjatada, relvastada inimkonda ja toita inimesi (kui need seened on söömiseks korralikult ette valmistatud).

Muistsest Euroopast Põhja-Ameerikani kulgevate kultuuride evolutsiooni üheks osaks sai „võluseente”, eriti psilotsübiini sisaldavate seente avastamine. Kuigi neid on kasutatud erinevates kontekstides läbi inimkonna ajaloo, näitavad hiljutised kliinilised uuringud USA-s ja Euroopas, kuidas psilotsiini (psilotsübiini sisaldavate seente toimeaine) annused aitavad traumaohvreid ja vähendavad surevate patsientide hirmu surma ees.

Neid seostatakse isegi kuritegevuse vähenemisega.Maagilisi seeni on Euroopas ja Mehhikos söödud aastatuhandeid. Psilotsübiini sisaldavate seente säilitamine mees on Mehhikos tavaks tänaseni. Enne Baieri õllepuhtuse seadust (Reinheitsgebot) 1516. aastal kasutati seeni õlle vürtsitamiseks. Need hallutsinogeensed pruulid olid osa kohalikest looduskummardamise tavadest. Mõned arheobotaanikud pakuvad, et mõdu, kääritatud meepõhist pruuli, mis on infundeeritud võluseentega, kasutati Mesoameerika kultuuriareaali rahvaste rituaalides.

Foto: kirjastus Reval Buch

Mesi, mesilased ja seened on omavahel tihedalt seotud. Las ma selgitan. Raamat „Fantastic Fungi” („Imelised seened”) ja film „The Magic beneath us” („Maagia meie all”) on valminud minu ja filmitegija Louie Schwartzbergi enam kui kümme aastat kestnud koostöös. Mõni aasta tagasi valmis Louiel tolmeldajateteemaline film „Life of Wings” („Elu tiivad”), mis kajastab nahkhiirte, liblikate ja mesilaste elu. Mesilaste elu jälgimisel kurvastas teda nende suurimate tolmeldajate massiline hukkumine. Ta küsis minult valusa küsimuse: „Paul, kas sa saad mesilaste abistamiseks midagi ette võtta?”

Louie oli teadlik minu varasemast tööst seente ja putukatega, kuid tema küsimus tuletas mulle meelde kummalist sündmust oma aias, mille tunnistajaks ma olin. Veel 1984. aastal oli mul kaks mesitaru. Ühel juulikuu hommikul läksin oma seeneplatsi kastma. Märkasin paarikümnest mesilasest koosnevat kobarat puitlaastudel askeldamas. Lähemal uurimisel nägin, et nad rüüpasid pisikesi piisakesi, mis eritusid hakkepuidu vahel olevatest valgetest seeneniidistiku niitidest. Pidev mesilaste voog rändas nelikümmend päeva koidikust õhtuhämaruseni mitukümmend meetrit mesitarudest aiani. Mesilased liigutasid laaste – nende kehadega võrreldes hiiglaslikke puidust objekte – paljastamaks veelgi mahlakamate tilgakeste imbumist mütseeli selle all. Nad „lüpsid” iga päev seeneniidistikku.

Aastaid hiljem, pärast seda vestlust Louie`ga, kangastus mulle ilmutusena mälestus sellest vaatlusest. Sel hommikul hakkasin nägema seoseid oma aia mesilaste ja enda töö vahel kaitseministeeriumi BioDefence’i programmis. See 11. septembri järgne projekt viis avastuseni, et mitmed meie polüpoorseente ekstraktid on võimelised tõhusalt vähendama potentsiaalselt nakkusohtlike viiruste mõju, nagu seda on rõuged ja gripp. Mõtisklesin, kas need samad ekstraktid võivad aidata mesilastel võidelda surmavate viirustega, mida varroalestad neisse süstivad ja mis on mesilasperede hukkumise üheks suureks põhjuseks.

Ärgates teadsin, mida pean tegema: pidin neid ekstrakte mesilaste peal testima, et näha, kas suudan aidata neil kurnavaid viirusi tõrjuda.

Neli aastat hiljem avastas meie meeskond koostöös Washingtoni Osariigi Ülikooli ja Ameerika Ühendriikide Põllumajandusvalitsusega, et metsamaa polüpoorseente seeneniidistiku ekstraktid vähendavad mesilasi tapvaid viirusi. Kui mesilased neid ekstrakte rüüpavad, langeb mesilaste viiruskoormus tuhandeid kordi. Mesilaste eluiga pikeneb. See paradigmat muutev tehnika võib aidata meil mesilaste abistamisel kolooniate hävimisest ülesaamisel ja suurendada toidu bioohutust kogu maailmas. See ajalooline läbimurre sündis juhuslikust mõttevahetusest kunstniku ja teadlase vahel.

Seened on toit kehale ja ravim hingele. Film „The Magic Beneath Us” („Maagia meie all”) ja see raamat on sinu värav üllatavate teadmiste juurde. Nendel lehekülgedel uurime avastusi, mis viitavad seeneniidistikule kui lahendusele meie kõige suuremate keskkonnaprobleemide jaoks, lahkame teadustöid, mis näitavad, et seened on mõistlik alternatiiv lääne farmakoloogiale, ja tutvume seente imelise, tõestatud võimega teadvust muuta. Tere tulemast seente maa-alusesse maailma. Me oleme kõik ühendatud!

Allikas: Paul Stamets “Fantastilised seened” (Reval Buch, 2023)

NB! Koostöös kirjastusega Reval Buch saab igaüks, kes ajavahemikus 22. novembrist kuni 15. detsembrini 2023 tellib Minu Telegrami 1 aasta paketi (50€), kingituseks raamatu “Fantastilised seened”, mille kirjastuse jaehind on 34€. Telli SIIT!

Toimetas Mariann Joonas