Igal aastal hukkub sääskede levitatud haiguste malaaria, chikungunya viiruse, dengue’i palaviku ja kollapalaviku tõttu üle miljoni inimese. Paraku see arv üha suureneb, sest globaalse soojenemise tõttu levivad troopilised viirushaigused üha kaugemale ekvaatorist ning viirusekandjad (nt sääsed) muutuvad resistentsemaks neid varem surmanud pestitsiididele. Ohtlike viiruste leviku piiramiseks on välja käidud mitmeid ideid ning peatselt võib vaatamata avalikkuse vastuseisule ning eelnevalt ebaõnnestunud katsetele minna käiku üks vastuolulisemaid plaane: viirust kandvate sääskede populatsiooni piiramine GM-sääskede abiga.

Briti biotehnoloogiafirma Oxitec on juba pikemat aega plaaninud USA-s ennekõike chikungunya viiruse ja dengue’i palaviku leviku piiramist geneetiliselt muundatud sääskede abiga. Oxitec on patenteerinud sääseliigi Aedes aegypti sigitamismeetodi, kus sääsele on siirdatud geenifragmente Herpes simplex’i viirusest, E. col’i soolebakterist, korallist ja kapsast. Selline meetod jätab sääskedele muundatud geeni, mis põhjustab nende vastsete hukkumise enne, kui nad muutuvad lennuvõimeliseks. Plaanipäraselt lastakse loodusesse miljoneid geneetiliselt muundatud isaseid sääski, kes looduslikult esinevate emastega paaritumisel toodavad kiiresti hukkuvaid järglasi, vähendades kohalikku sääsepopulatsiooni ning loodetavasti ka sääskede vahendatud viirushaiguste levimist.

Oxitec väidab, et nende sünteetiline DNA ei ohusta teisi loomi ning loodusesse vabastatakse vaid loomadelt verd mitteimevaid isaseid (emased eemaldatakse käsitsi laboritöötajate poolt), mistõttu ei peaks inimesed kartma, et nende vereringesse satuks muundatud DNA-d. Samuti usutakse, et GM-sääsed on paremaks alternatiiviks pidevale pestitsiididega pritsimisele, arvestades seda, et järgmise katse sihtpunktis Florida Keysis on sääsed muutunud resistentseks neljale kasutuselolevast kuuest kemikaalist. Kohalikud on aga eksperimendi vajalikkuse suhtes skeptilised, viidates sellele, et kõnealuste sääskede teel levivad haigused ei ole Floridas veel kuigi sagedased.

Info varasemate sarnaste katsete kohta on vastuoluline

Praegu on Oxiteci GM-sääskede plaan kaalumisel USA ravimi- ja toiduohutusametis (FDA) ning paljud teadlased usuvad, et ettevõte peaks nägema rohkem vaeva, et demonstreerida oma katse ohutust. Oxitec ise on oma toote tulevikus kindel, olles juba kõnealused sääsed Floridasse saatnud. Üldiselt on avalikkus olnud plaanitava eksperimendi vastu, luues 143 000 allkirjaga petitsiooni ning võttes vastu määruse, mis nõuab firmalt rohkem teste oma toote ohutuse tõestamiseks. FDA esindaja Theresa Eisenmani sõnul ei lubata ettevõttel läbi viia väliteste enne, kui asutus pole põhjalikult läbi vaadanud “kogu vajalikku materjali”.

Oxiteci esindaja Chris Creese’i sõnul sarnaneb Floridas Keysis läbiviidav katse 2012. aastal Kaimanisaartel läbiviidud eksperimendiga, kus üle kuue kuu vabastati 3,3 miljonit GM-sääske. Ettevõte väidab, et nende katse vähendas sihtmärgiks võetud putukate arvu 96% võrra ning et hilisem katse Brasiilias oli samuti edukas. Paraku on varasemate katsete kohta saadaval palju vastuolulist infot.

Sõltumatud eksperdid pole eksperimendi õnnestumises kindlad

Kriitikud on süüdistanud Oxiteci katsete läbiviimises ilma Kaimanisaarte elanike teadliku nõusolekuta, väites, et kohalikele ei räägitud ohust, et neid võivad hammustada mõned isaste hulka eksinud emased ning et nende vereringesse võib sattuda geneetiliselt muundatud DNA-d. Samuti ei edastatud avalikkusele nõuetekohast riskihinnangut. Ühtlasi on Oxitec pidanud tunnistama, et 5–10% GM-sääskede järglastest (sh hammustavad emased) jäävad siiski ellu ning siiani pole uuritud nende sääskede hammustuste pikaajalist mõju inimeste ja loomade tervisele või nende putukate, munade või vastsete söömise mõju loomadele.

Üheks suurimaks vastuoluks Oxiteci GM-sääskede puhul on aga Brasiilias läbiviidud katsete tegelik mõju. Kuigi biotehnoloogiafirma väidab, et katse oli edukas, see tegelikult nii ei olnud. 2013. aasta suvel alustati Brasiilias Bahia piirkonnas Jacobina linna loodeosas GM-sääskede loodusesse vabastamist; kogu katse pidi levima üle kogu linna 2–3 aasta jooksul. Eksperiment oli saanud ametnikelt heakskiidu, kuigi ettevõte polnud isegi hinnanud A. egypti populatsiooni ning dengue’i palaviku esinemissageduse seost. Näiteks leidis Tai ja Jaapani teadlaste ühisuurimus, et sääskede arvu vähendamine ei vii tingimata haiguse esinemissageduse vähenemiseni, sest haiguse levitamiseks vajalik sääskede arv on suhteliselt madal.

Ühtlasi võivad sihtmärgiks olevad sääsed lihtsalt liikuda mujale ning teine dengue’i palavikku levitav sääseliik (nt Aedes albopictus) võib n-ö tühjaksjäänud ala enda alla võtta. Teadlased hoiatasid ka, et keerulised immuunreaktsioonid neljale dengue’i viirustüvele võivad tähendada, et osaline sääskede arvukuse vähenemine võib vähendada ristimmuunsust erinevatele serotüüpidele ja suurendada haiguse rängema vormi esinemist.

Raport: GM-sääsed võivad kohati hoopis suurendada haiguse levikut

Oxitec pole siiani ametlikult avaldanud Jacobinas toimunud katse tulemusi, kuid 2014. aasta suvel avaldasid Agricultura Familiar e Agroecologia (AS-PTA), La Red Por una América Latina Libre De Transgénicos (RALLT), Third World Network ja GeneWatch UK ühise pressiteate toimunu kohta. Avalduse kohaselt viis Oxiteci eksperiment hoopis dengue’i palaviku esinemissageduse suurenemiseni ning 2014. aasta veebruaris kuulutati Jacobinas välja häireolukord “ebanormaalse olukorra tõttu, mida saab iseloomustada kui bioloogilist katastroofi või dengue’i palaviku epideemiat“. Kohalik meedia ei pidanud Jacobina linnapea avaldusi millekski ning reklaamis jätkuvalt GM-sääski kui efektiivset ning uudset relva ohtlike haigustega võitlemiseks. Pisut enne häireolukorra väljakuulutamist teatas Oxiteci partnerfirma Moscamed Brazil, et GM-sääskede abiga oli A. aegypti populatsioone vähendatud kahes Jacobina piirkonnas 81% ja 100% võrra, mistõttu kuulutati katse edukaks.

Säärase stsenaariumi eest oli aga hoiatanud üks riikliku bioturvalisuse tehnilise komisjoni (Comissao Técnica Nacional de Biosseguranca CTNBio) liige, kes esitles GM-sääse kommertskasutuselevõtu kaalumise istungil raportit sääskede potentsiaalsest negatiivsest mõjust. Tema raportis oli uuritud GM-sääskede mõju dengue’i palaviku esinemisele ning selles hoiatati sarnaselt ülalmainitud uurimusega, et mõningatel juhtudel võivad GM-sääsed hoopis kasvatada haiguse levikut, isegi kui A. Aegypti populatsioon väheneb. See raport ei suutnud enamust komisjoni veenda ning biotehnoloogiaettevõtte huvid asetati ettepoole potentsiaalsest kahjust kodanike tervisele.

GM-sääskede kasutamist viiruste leviku piiramiseks tuleks veel uurida

Kui kodanikuühiskonna organisatsioonid andsid välja oma ühise avalduse Jacobinas toimunu kohta, asuti Oxitecilt nõudma ametlike katsetulemuste avalikustamist tunnustatud teadusajakirjas ning edasiste katsete ja asjakohase tehnoloogia kommertskasutamise peatamist, kuni nad pole põhjalikult hinnanud selle mõju dengue’i palavikule ning paigaldanud tõhusat haiguste leviku jälgimise süsteemi. Kui biotehnoloogiaettevõtted suudavad GM-sääskede kasutamist täiustada nii, et nende ohutus inimestele ja loomadele on tagatud, võib olla tegu suure edusammuga teaduses, võimaldades eluohtlike haiguste piiramist varasemast keskkonnasõbralikumal moel. Seniks aga tuleks selliste tehnoloogiate kasutuselevõttu tõsiselt kaaluda.

Allikad: Associated Press, Natural News, GeneWatch, Natural Society

Foto: www.fourwinds10.net

Toimetas Annika Urvela