Kuulus futurist ja Google’i peainsener Ray Kurzweil on aastakümnetega kogunud rohkelt tuntust oma paikapidanud tulevikuennustuste tõttu. 3. juunil 2015 peetud kõnes kirjeldas ta oma uut tulevikuvisiooni, mille kohaselt on inimesed aastaks 2030 muutunud informatsioonipilvega ühendunud hübriidideks. Kuigi Kurzweil usub, et selline areng on positiivne, ei nõustu temaga paljud teised kuulsad teadlased ja mõtlejad.

Kurzweil tutvustas oma ennustust New Yorgis toimunud eksponentsiaalse finantsi konverentsil. Ta usub, et inimeste ajudes hakkavad üsna peagi toimetama väikesed DNA kiududest tehtud nanorobotid, mis suudavad inimaju ühendada tuhandetest arvutitest koosneva infopilvega. Inimesed suudaksid aga seda pilve kasutada enda mõtlemisvõime täiustamiseks, muutudes bioloogilise ja mittebioloogilise mõtlemisega hübriidideks.

Kurzweil usub, et tehnoloogia arenemisega muutuks see pilv üha suuremaks ja keerukamaks ning meie mõtlemine üha arenenumaks. 2030-ndate lõpus või 2040-ndate alguses oleks Kurzweili nägemuse kohaselt inimeste mõtlemine juba valdavalt mittebioloogiline. Selles etapis saaks inimesed juba teha enda ajudest ka varukoopiaid. Kurzweili sõnul plaanivad inimesed end täiustada kuni viimse piirini, kus nad järk-järgult sulanduvad tehnoloogiaga kokku ning tema silmis ongi see inimloomus – ületada oma piirangud.

Tehnoloogia hüved ja riskid

Kurzweil on tuntud kui futurist, insener ja üks maailma juhtivaid leiutajaid ning tema varasemad ennustused on tekitanud rohkelt kõneainet ning hämmeldust. 1990-ndatel tegi ta 2009. aasta kohta lausa 147 ennustust, millest 86% olid selleks tähtajaks täide läinud. Tehisintellekti potentsiaalse võimu üle muretsejatele meenutas Kurzweil, et inimestel on moraalne kohustus jätkata tehnoloogia arendamist, kuid sellega samal ajal tuleb kontrollida kõiki potentsiaalseid ohte. Kurzweili sõnul meenutas ta juba 20 aastat tagasi, et tehnoloogia on kahe teraga mõõk ning nii nagu tuli on inimestele andnud sooja, kuid põletanud maha nende maju, on tehnoloogialgi omad hüved ning riskid.

Futurist usub, et praeguse tehnoloogia arengu tempoga võib aastaks 2045 aset leida ka singulaarsus: punkt, kus tehisintellekt (AI) ületab inimintellekti. Kurzweil keskendub praegu Google’is arvutite AI arendamisele ning ta on tuntud kui üks suuremaid singulaarsuse pooldajaid. Paljud inimesed aga muretsevad tehisintellekti liiga võimsaks muutumise üle ning hämarate suurkorporatsioonide nagu Google’i ja Facebooki püüdlused arenenud AI loomise poole vaid süvendavad neid hirme.

Sellele probleemile on tähelepanu pööranud ka Tesla juht Elon Musk ning kuulus teoreetiline füüsik Stephen Hawking, kes on alla kirjutanud avalikule kirjale, mis kutsub maailma üles panema paika turvameetmeid AI arendamisele. Muski sõnul tuleb turvasüsteeme kindlasti rakendada kõigile autonoomsetele süsteemidele, sealhulgas isejuhtivatele autodele. Kirjas tõstetakse esile vajadust jätta tehnoloogiasse inimkontrolli aspekt ning seda eriti relvasüsteemide puhul. Samuti soovitakse luua kontrollitud keskkonnad AI süsteemidele, millel võivad olla soovimatud tagajärjed, tagamaks vajadusel nende hävitamise võimalust.

Allikad: CNN, Digital Trends, Mashable, International Business Times

Toimetas Allar Pajuste