Google tegi oma seni suurima ostu Euroopas – nimelt osteti 650 miljoni dollari eest ära Londonis baseeruv tehisintellekti firma DeepMind, mis spetsialiseerub masinõppimisele, edasiarenenud algoritmidele ja süsteemide neuroteadusele. Lihtsustatult öeldes plaanib firma arendada arvuteid, mis mõtlevad ja käituvad nagu inimesed. Demonstratsioonides näitas DeepMind arvuteid, mis olid suutelised mängima videomänge inimestele väga sarnasel moel.

2012. aasta detsembris oli DeepMindi üritanud endale saada ka Facebook, kuid see tehing põrus. Teatavasti on DeepMind võistelnud Google ja teiste suuremate tehisintellekti firmadega talentide pärast ning nüüd otsustati DeepMind lihtsalt ära osta. Läbiviidud tehingut olevat juhtinud Google’i tegevdirektor Larry Page ise. Üheks DeepMindi poolseks tehingutingimuseks on see, et Google peab kehtestama tehisintellekti eetika komisjoni, et tagada see, et tehnoloogiat ei kuritarvitataks. Google ise on tehingut kinnitanud, kuid keeldus selle detaile täpsustamast.

Google on viimasel ajal hankinud mitmeid tehisintellektiga seotud firmasid – lisaks DeepMindile on endale võetud ka õppiva termostaadi ning nutika tulealarmi firma Nest Labs, mida kirjeldati kui olulist panust, mis viib toodeteni, mis on “piiramatult intelligentsemad“. Google hankis 2013. aastal ka mitmeid robootika firmasid, sealhulgas ka Boston Dynamicsi, millel on lepingud USA sõjaväega.

Kõik see tekitab aga küsimuse – miks? Intelligentsem arvutamine tähendab paremat infokogumist ja analüüsimist. Infot koguda võib ka vana arvuti, kuid sellele tähendust anda ning suurest infovoost tähendusrikkaid kilde välja noppida suudaks uue aja tehisintellektiga masin. Muidugi võib üheks põhjuseks olla ka Google’i ambitsioon muuta meie maailma üha rohkem arvutikeskseks, võttes kasutusele juhtideta autod ning humanoidsed robotid, kes võtaks üle rutiinseid ülesandeid. Selle jaoks on vaja aga usaldusväärsemat ja paremat kasutajaliidest.

Google on juba töötanud tarkvara kallal, mis ennustab kasutaja soove ning käitub isikliku teenrina. Google Now sõelub informatsiooni isiku Gmaili kontolt ja otsingumootori ajaloost, et ennustada, mille kohta võib isik küsimusi esitada ning seega olla ette suuteline pakkuma seda informatsiooni. Google Now on üha arenenud ning endas ühendanud üha rohkem infoallikaid, kuid arenguks on veel ruumi ja kõige paremaks mooduseks inimeste vajaduste ennustamiseks on luua arvuti, mis mõtleb nagu inimene.

Üheks heaks vihjeks Google’i tulevikustrateegia kohta annab sel aastal 3,2 miljardi dollari  eest ostetud Nest Labs, mille masinad kasutavad õppimisvõimet, et ette aimata kasutajate graafikut ja vajadusi. Firma asutajate sõnul saab Google aidata neil täielikult saavutada nende visiooni teadlikust kodust ning võimaldada neil muuta maailma kiiremini, kui nad oleks ise kunagi suutnud.

Arvutid, mis mõtlevad ja käituvad nagu inimesed; robootika firmad; tarkvara, mis õpib inimese vajadusi ja käitub isikliku teenrina; teadlikku kodu võimaldavad seadmed… Milleni võib see kompott küll viia? Kui Google ei oleks teeninud kurja korporatsiooni mainet, võiksime olla isegi optimistlikud – ehk tõepoolest soovitakse inimeste elu lihtsamaks teha? Paraku jäävad selliste tehingute puhul kahtlused kriipima ning mõte Google’i tulevikustrateegiast, millele need hiljutised tehingud viitavad, tekitab pigem kerget hirmu.

Allikad: The Guardian, Tech Crunch, Tech Crunch 2

Foto: livemint.com

Toimetas Marlen Laanep