Foto: gaudyirina / Freepik

Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääris ja troposfääris ehk atmosfääri alumises kihis keskmine temperatuuri tõus, mis võib mõjutada muutusi globaalses kliimamustris. Globaalne soojenemine võib juhtuda mitmetel põhjustel, mille allikad võivad olla nii looduslikud kui inimtekkelised. Meedia pasundab inimtekkelisest kliima soojenemisest sedavõrd palju, et siiani ei ole püüdnud keegi kaheldagi selle ebaõigsuses. Kuid nagu kõigi suurte organisatsioonide puhul, toitavad suured väited tihti poliitilisi eesmärke.

Avaldame aeg-ajalt Telegrami ligi 6500-st artiklist mõningaid vanemad üle lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda märtsis 2014.

Üsna levinud on arusaam, et inimesed saastavad  sõiduvahendite ja tööstustega CO2 taset suurendades õhku. Kõik on kuulnud, et inimesed peaksid sõitma autodega, mis ei tarbi fossiilkütuseid ning, et teatud tehastele tuleb määrata saastamise tõttu tootmispiiranguid. Ja on ka tõsi, et autod ja tehased tõesti paiskavad õhku suurtes kogustes CO2, kuid CO2 ei ole siiski meie atmosfääri ohustavate kasvuhoonegaaside peamine põhjustaja.

Kõik inimtekkelise kliimasoojenemise uurimused keskenduvad enamasti just aspektile, et inimesed on autode, tehaste, külmkappide ja muud tehnika tõttu kliima soojenemises süüdi ning peaksid seetõttu olema teadlikumad oma mõju suhtes keskkonnale, sest muidu nullime enda jaoks tulevikuväljavaated. Kogu laialt levinud info selle kohta seostab nii jää sulamist, meretaseme tõusu kui ka aastaaegade nihkumist industriaalajastu järgse temperatuuri tõusu ja kasvuhoonegaasidega.

Tuleb aga arvestada, et enne 1850. aastaid dokumenteeriti kliimaga seotud infot üsna vähe ning, et kõik oletused, mis ulatuvad tagasi aastatesse enne 1700 on juba puhtalt teooria. Süsinikdioksiid tõesti saab küll tappa, kuid see on ka elu allikas. Ilma süsinikdioksiidita ei oleks taimi, loomi ega ka inimesi. Mõelgem hetkeks, et globaalne soojenemine on tõesti ka midagi, mis juhtub täiesti loomulikult. Kuidas saame me olla kindlad, et praeguse kliimasoojenemise näol ei ole tegemist järjekordse Maa loomuliku kliimamuutusega?

Greenpeace on poliitikaga ning mitte keskkonnaga tegelev organisatsioon

Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace üks kaasasutajatest, Patrick Moore, ütles seaduseandjatele, et puuduvad tõendid inimeste seotusest kliimamuutustega. Moore, Kanada ökoloog ja ärikonsultant, kes oli Greenpeace liige aastatel 1971-1986, lisas ka, et lahkus organisatsioonist, kui seal hakati keskkonna asemel huvi tundma  rohkem poliitika vastu.

Moore’i sõnul kasutavad keskkonnaorganisatsioonid vigaseid arvutimudeleid ja hirmutaktikat inimtekkelise kliimasoojenemise idee levitamiseks. Pole mingeid tõendeid, et inimeste CO2 heitkogused on Maal viimase saja aasta jooksul toimunud väikeste temperatuurimuutuste peamiseks põhjustajaks. Inimesed ei ole Moore’i sõnul võimelised globaalseid temperatuurimuutusi isegi ennustama.

ÜRO septembris avaldatud globaalse soojenemise teaduslike uuringute raport näitab, et ülemaailmsed maapinna temperatuurid ei ole viimase 15 aasta jooksul tõusnud. Erakordselt lihtsas keeles kirja pandud 2200-leheküljeline tehniline raport seostab kliima soojenemise aeglustumist aga sobivalt loomuliku muutlikkuse, vähenenud päikesekuumuse ja ookeanite omadusega koguda endasse kuumust. Seega isegi kui andmed tõestavad viimase aastakümne jooksul toimunud temperatuuri langust, leiab materjal võimaluse inimkond uut ja hullemat muutust ootama jätta.

Moore on aga kindel, et on küll teatud korrelatsioonid kuid vähe tõendusmaterjali tõestamaks CO2 ja globaalse temperatuuri muutumise kohta viimase sajandi jooksul. Fakt, et nii kõrgemad temperatuurid kui ka jääaeg oli minevikus samal ajal kui oli ka 10 korda tänasest suurem CO2 tase on otseseks vastuoluks inimtekkelise CO2 ja globaalse soojenemise seose teooriatele.

Kliima soojenemine iseenesest ei ole probleem

Geoloogilisest vaatepunktist on Maa seega soojenenud ja jahtunud pikemate perioodide jooksul korduvalt. Ka sadu aastaid tagasi tuli ette äärmiselt kuivi põuaperioodi ja üleujutusi, siis aga veel ei olnud kliimasoojenemine igapäevases sõnavaras. Inimtegevuse ja kliima soojenemise vahele ei tohiks ennatlikult seoseid tekitada.

Viimati toimus tsükliline temperatuuri tõus Maal ajal, kui Maa elanikke oli vähem kui miljard. Hetkel on suuremaks küsimuseks pigem kuidas suudab planeet elatada üle 6 miljardi suurust populatsiooni. Käesolev kliimasoojenemine on võrdlemisi tagasihoidlik ning ei ole iseenesest ininkonnale probleemiks. Moore’i sõnul oleks soojem kliima inimestele ilmselt isegi sobilikum.

Seega ehkki inimestel on kindlasti mõju end ümbritsevale keskkonnale, tuleb siiski mõelda selle peale kuidas toimivad suured ja võimukad organisatsioonid. On täiesti reaalne võimalus, et globaalne soojenemine on tõesti keskkonnaorganisatsioonide poliitiline ning mitte keskkondlik vahend inimeste hirmutamiseks ning teatud otsuste ning käitumismallide mõjutamise võimaluse allikaks.

Vaata ka Patrick Moore’i TEDx kõnet:

Allikad: Fox News, Daily Mail, Examiner, Dna

Toimetas Hendrik Mere