Foto: erakogu

Harvardi geneetika professor David Sinclair usub, et me ei ole võimelised mitte ainult vananemisprotsessi peatama, vaid ka tagasi pöörama. Mõni aeg tagasi andis ta sel teemal intervjuu veebisaatele “Health Theory”, mida veab ettevõtja Tom Bilyeu. Seal kirjeldas Sinclair elustiilimuutuseid, mis aeglustavad vananemist; ravimikuure, mis selle sootuks peatavad; ning rääkis eksperimentaalsetest uutest protseduuridest, mis võivad vananemise hoopiski ümber pöörata (kui need lõpuks valmis arendatakse).

Artikkel ilmus Telegramis esmalt märtsis 2020.

Sellest pikast ja põhjalikust usutlusest leiad rohkelt põnevaid küsimusi ja vastuseid ning saad võimaluse sukelduda koos oma ala spetsialistiga epigeneetika ja teadusuuringute maailma, et avastada inimvõimete piire (või piiritust).

Miks me vananeme?

Inimkond on selle küsimusega maadelnud vähemalt 5000 aastat. Ja alles viimase 20 aasta jooksul oleme kindlaks teinud vananemise tunnusjooned, mida on umbes kaheksa.

Telomeerid hõõrduvad, kromosoomide otsad muutuvad lühemaks, mitokondrite (meie energiamahutite) varud saavad ajapikku otsa. Enamik inimesi minu valdkonnas on hõisanud, et me oleme nüüd vananemisest aru saanud, meil on nimekiri olemas, me oskame teha sellest sektordiagrammi.

Aga mina küsin, et mis seda kõike põhjustab? Pole piisav lihtsalt linnukesega tähistada, mis toimub, mõistmata kõrgemat põhjust. Me arvame, et meie kehad kaotavad vananedes olulist informatsiooni, millest tulenevad ka vananemise sümptomid.

On kahte tüüpi informatsiooni, mida me vanematelt pärime. Üks on geneetiline: me kõik tunneme DNA-d ja selle neljatähelist jada (ATCG). See on rakus olev pikk molekul, mis on digitaalses vormis, justkui nagu muusika DVD plaadi peal.

Aga rakkudes on ka teist tüüpi informatsiooni, mida loeb epigenoom. See on erinev oma analoogse informatsiooni poolest. Nii nagu kassetid ja muusikaplaadid, on see kehv informatsiooni ladustaja. See on probleem, sest epigenoom kontrollib, millised geenid lülitatakse sisse või välja.