Lahkunud sugulase või sõbra lilledega meeles pidamine on tänapäeval nii tavaline, et kui pärgi või kimpe ei soovita, tuleb sellest eraldi teada anda. Uued leiud viitavad, et lillede kasutamine matustel on iidne komme, mis ulatub vähemalt 12 000 aasta taha, kirjutab TÜ teadusportaal Novaator.

Haifa ülikooli arheoloogid uurisid Iisraelis Karmeli mäe Natufi kultuuri matusepaiku. Keskmisel kiviajal asustasid piirkonda kütid, kes kogusid ka metsikult kasvanud teravilja ning oskasid seda säilitada. Arvatavalt olid nemad ka ühed esimesed, kes matsid oma surnuid ühte piirkonda, millest moodustusid surnuaiad.

Haudadest leiti kokku 29 inimese jäänused. Kõikides kalmudes leiti märke taimedest. Lilled ise olid ammu lagunenud, kuid need olid jätnud pinnasesse jäljendi, mis lubas isegi taimede liigi ära määrata. Näiteks oli kasutatud õitsvat salveid, lavendlit ja münti, mis valiti ilmselt nii oma ilu kui ka tugeva ja meeldiva lõhna pärast.

Eriti rikkalikult oli taimejäljendeid ühes hauas, kuhu olid maetud umbes 30-aastane inimene koos teismelise noorukiga. Laibad olid asetatud paksu taimekihi peale. Radiosüsiniku abil saadi haudade vanuseks 11 700 kuni 13 700 aastat. Need on kõige vanemad matusepaigad maailmas, kust on leitud taimejäänuseid.

1970-ndatel avastasid arheoloogid õietolmu Põhja-Iraagist Shanidari koopast neandertallaste luude juurest. Hilisem uurimine pani teadlased siiski arvama, et lilli võisid koopasse tassida hoopis endale varusid koguvad närilised.

Allikad: Novaator, National Geographic

Teadusuuring: Proceedings of the National Academy of Sciences

Foto: news.sciencemag.org

Toimetas Maarja Aljas