1997. aastal sai kuulsaks ja tekitas suure protestilaine pilt, millel oli karvutu hiir, kelle seljas kasvas… inimese kõrv. Pilt oli küll ehtne, kuid siiski polnud tegemist geenimanipulatsiooniga nagu paljud kahtlustasid.

Pildil oli dr Charles Vacanti ja tema kolleegide poolt laborihiire naha alla “kasvama” pandud kõrvakujuline vorm. Vorm oli valmistatud kirurgias kasutatava niidi sarnasest biolagunevast materjalist, kuhu sisse istutati lehma põlvest võetud kõhrkude. Umbes kolme kuu jooksul kasvasid hiirele veresooned, mis lehma rakke toitainetega varustasid ja neil kasvada aitasid.

Selleks ajaks, kui vorm ära oli lagunenud, oli kõhr juba piisavalt tugev, et struktuuri ise toetada. Nii saadud “kõrvu” ei istutatud kunagi inimeste külge, sest tegemist oli ikkagi lehma rakkudega, mille inimese organism oleks tagasi lükanud. Karvutul laborihiirel on aga väga madal immuunsus, mis võõraste rakkude vastu võitlusesse ei asu.

Miks on vaja kõrvu kasvatada?

Kasvatatud kõrvad on vajalikud, sest kuna kõrvades puudub luuline struktuur, on nad õrnad ning nende kaotus on erinevates õnnetustes väga sage. Samuti sünnib iga tuhandes laps liiga väikeste kõrvadega või puudub väliskõrv üldse ning neid inimesi on siiani olnud väga keeruline aidata.

Teadlased on nüüd juba 20 aastat kõrvade kasvatamisega tegelenud ning loodetakse, et sellel aastal tehakse esimene sellisel meetodil saadud kõrva siirdamine. Eelmisel sügisel avaldasid teadlased arvamust, et nad on selleks tehniliselt lõpuks täiesti valmis ning ootavad nüüd ametlikku luba.

Inimestele siirdatavaid kõrvu ei peaks aga enam hiirte ja rottide seljas kasvatama. Uus tehnoloogia näeb ette titaanist vormi, millele pannakse kasvama patsiendi kõhrest võetud rakud. Järgneb kaks nädalat inkubaatoris ning seejärel naha siirdamine. Pärast seda võib kõrva juba patsiendi pea külge õmmelda.

Vaata ka videot:

“Kõrvahiirest” sai inspiratsiooniallikas

Austraalia performance-kunstnik Stelarc aga sai hiire naha all olevast kõrvast nii palju inspiratsiooni, et lasi 2007. aastal ka enda käe naha alla kõrva istutada. Sellega tahab ta tähelepanu juhtida, kui palju on elu tänu erinevatele teaduslikele manipulatsioonidele muutumas. Isegi surm ei tähenda enam sama asja, mis veel mõnda aega tagasi.

Kunstniku kolmanda kõrva projekt on veel pooleli, sest operatsioonidest taastumine võtab aega ning lisaks on mees vabatahtlikult teaduse katsejäneseks. Kõrva paigutati ka mikrofon, mis esialgselt siiski probleeme tekitas ning eemaldamist vajas. Plaanis on mikrofon tagasi panna, et kogu maailmas oleks võimalik interneti vahendusel kuulda sama, mida “kuuleb” kunstniku käe küljes olev kõrv.

Allikad: Daily Mail, Wikipedia, ABC Science, Stelarci koduleht

Toimetas Maarja Aljas