Foto: metamorworks / Adobe Stock

Kui Telegram.ee on toitumise/mikrobioomi olulisusest hulgiskleroosi leevendamisel (või koguni sellest tervenemisel) kirjutanud varemgi, siis nüüd on see jõudnud peavooluteadusesse. 

Hulgiskleroos on suhteliselt levinud krooniline haigus; nt USA-s mõjutab see ligi miljonit elanikku. Hulgiskleroosi iseloomustavad sümptomid nagu lihastõmblused, jäikus, nõrkus, liikumisraskused, depressioon, valu jne. Haigus pole tavameditsiini seisukohalt ravitav, mistõttu on meditsiin seni keskendunud patsientide sümptomite leevendamisele, haiguspuhangute ohjeldamisele ja haiguse ägenemise aeglustamisele.

Tänu Virginia ülikooli meditsiinikeskuse uurijate töörühma tehtud avastusele on nüüd hulgiskleroosi ja muude autoimmuunhaiguste all kannatajatele tekkinud uus lootus, vahendab newsleader.com.

Veebruaris kuulutasid ülikooli neuroteadlased pressiteates, et on avastanud ühe võimaliku viisi hulgiskleroosi põhjustava kroonilise põletiku summutamiseks. Nimelt tuvastas Virginia ülikooli värske uurimus hulgiskleroosi peamiseid tunnuseid — hüperaktiivset autoimmuunreaktsiooni ja närvipõletikku — soodustava olulise teguri.

Tolle n-ö alustala blokeerimine hulgiskleroosi uurimismudelis leevendas kahjulikku põletikku, mis pressiteate osutusel andis uurijaile olulise sihtmärgi hulgiskleroosi ja muude autoimmuunhaiguste uute raviviiside arendamiseks.

Neuroteaduse doktorikandidaat Andrea Merchak ja kolleegid viisid uurimuse läbi Virginia ülikooli meditsiiniteaduskonna neuroteaduse osakonna ning ajuimmunoloogia ja neurogliia uurimise keskuse juures tegutsevas dr Alban Gaultier’ laboratooriumis.

“Me läheneme hulgiskleroosi ravi otsingutele uuest suunast,“ märkis Merchak. “Mikrobioomi — inimorganismis elavate loomulike mikroorganismide kogumit — moduleerides oleme täiendanud oma arusaamist sellest, kuidas autoimmuunhäirete ilmnemisel võib immuunreaktsioon kontrolli alt väljuda. Need teadmised aitavad meil leida uusi viise varajasteks sekkumisteks.“

Põletiku roll hulgiskleroosis

Teadlased on pikka aega üritanud hulgiskleroosi tekkepõhjuseid välja selgitada. Äsjane uurimus annab mõista, et mao mikrobioomil on selle juures oluline roll.

Virginia ülikooli värsked leiud kinnitavad seda, näidates, et nn piirdekudedes (ingl barrier tissue), nt soolkonnas leiduval immuunsüsteemi reguleerival retseptoril on kaalukas osa haiguse kujunemises. Uurijad avastasid, et too retseptor suudab mao mikrobioomi ümber programmeerida nii, et see hakkab soodustama kahjulikku kroonilist põletikku.

Gaultier ja kolleegid blokeerisid selle retseptori — arüülsüsivesinike retseptori AHR — aktiivsuse T-rakkudeks nimetatavates immuunrakkudes, mis avaldas märkimisväärset mõju sapphapete ja muude ainevahetussaaduste tootmisele laborihiirte mikrobioomides. Pärast retseptori rivist väljalöömist põletik taandus ja hiired paranesid.

Uurimuse tulemused annavad mõista , et tulevikus võib arstidel avaneda võimalus hakata samadel alustel ravima kahjulikke põletikke hulgiskleroosi põdevatel inimestel.

Loota on, et Virginia ülikooli uurijate hiljutine saavutus kujuneb oluliseks vundamendiks tulevastele püüdlustele vähendada mikrobioomi mõjutamise kaudu põletikke, mis tekitavad hulgiskleroosi ja muid autoimmuunhaiguseid.

“Soolkonna mikrofloora keerukuse tõttu on probiootiliste ainete kasutamine kliinilises ravis raskendatud. Arüülsüsivesinike retseptorit on aga ravimitega lihtne mõjutada, mis tähendab, et võime olla avastanud usaldusväärsema viisi mikrobioomi tervisliku seisundi parandamiseks,“ rõhutas Merchak. “Imuunreaktsiooni peenhäälestamine mikrobioomi kaudu võib säästa patsiente ka immuunsüsteemi pärssivate ravimite ränkadest kõrvalmõjudest.“

Allikas: Newsleader.com

Toimetas Allar Pajuste