Foto: tichyseinblick.de

Kliimaneutraalne ja keskkonnaneutraalne – selliseid tunnuseid omistavad energia ülemineku peategelased “taastuvatele energiaallikatele”. Aga need dogmad tuleks kahtluse alla seada, eriti kui tegemist on massilise kasutuselevõtuga. Fotogalvaanika (päikeseelement) on energiamuundurite praegune suur lemmik. Kui kliimakaitsjate ja neid suuresti kriitikavabalt tsiteerivate meedia- ja poliitikategelaste fookuses on seni olnud eranditult kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, siis peegeldavate pindade arendamisest pole seni kuigi palju räägitud ega seda ka uuritud.

Päikesesüsteemi keskne täht, Päike, määrab suuresti ilmastiku- ja kliimatingimused Maal. Ilma temata poleks elu. Päikeseenergia sõbrad viitavad pidevalt sellele, et Päike kiirgab 10 000 – 15 000 korda rohkem energiat kui me Maa peal tarbime. Seega ei tohiks olla probleem seda tasuta energiat veidi rohkem suunata ja ära kasutada ning seega saada hakkama ilma suure emissiooniga kivisöe ja väidetavalt ohtliku tuumaenergiata.

Mida toob päikeseenergial põhinev tulevik?

Nagu sageli juhtub, ei ole liigne entusiasm soovitatav. Emake Maa annab meile ka muid energiaallikaid nagu geotermiline energia (maapõueenergia), kivisüsi või maagaas. Otsustavaks teguriks on energia muundamise kulud ja seega ka pingutused, mis on vajalikud loodusenergia kasutatavaks muutmiseks. Päikeseenergia kasutamise osas meie laiuskraadidel ei paista asjad aga kuigi soodsas valguses. Kohaliku kiirguse energiatihedus on madal ja kui me energiat kõige kiiremini vajame – pimedal ajal ja talvel madalal temperatuuril – annab Päike meile seda kõige vähem. Eesti asub 57. ja 59. paralleeli vahel, nagu ka Põhja-Kanada.