Foto: Mario / Pixabay 

Püsiv häire, mis võib kesta kuid või aastaid, mõjutab üha suuremat osa töötavast rahvastikust. Pikka Covidit soodustavad sümptomid võivad tuleneda pandeemiameetmetest ja eelkõige maskikandmisest. Suurenenud kokkupuude mikroplasti, nanoosakeste, maskides sisalduvate kemikaalide ja ninaneelutestidega tekitavad pajusid sümptomeid, mida täheldatakse ka pika Covidi puhul, kirjutab Brownstone´i instituudi lehel Carla Peeters.

Peeters on ettevõtte COBALA Good Feels Better asutaja ja tegevdirektor. Ta omandas Utrechti meditsiiniteaduskonnas doktorikraadi immunoloogias, õppis Wageningeni ülikoolis molekulaarteadusi ja teadusuuringuid ning spetsialiseerus meditsiinilabori diagnostikale ja teadusuuringutele. Ta on õppinud ka erinevates ärikoolides, sealhulgas London Business Schoolis, INSEADis ja Nyenrode Business Schoolis.

Tuhandete inimeste seas läbi viidud küsitlused näitavad, et 7–30% inimestest, kelle test oli SARS-CoV-2 patogeeni suhtes positiivne, koges ühte või mitut sümptomit kauem kui 12 nädalat. Mõned inimesed, kes said [väidetava] pandeemia alguses Covid-19, pole ikka veel paranenud.

Pika Covidi sündroom on keeruline, kuna sümptomid võivad kõikuda ja inimesed läbivad erinevaid etappe. Sümptomid on pikaleveninud intensiivraviosakonnas ja elundikahjustusega patsientidel, kuid neid on esinenud ka ainult kerge infektsiooniga inimestel. Kuuekümne kahe erineva sümptomi loetelu määratleb Pika Covidi sündroomi. Väsimus, aju udu, õhupuudus, ärevus, depressioon ning lõhna- ja maitsetundlikkuse kaotus on ühed kõige sagedamini leitud sümptomid.

Enamik teadlasi ja arste – ja muidugi ka meedia – seostavad pika Covidi sümptomeid SARS-CoV-2 infektsiooniga. See oleks esimene koroonaviirus ajaloos, mis põhjustab suurel osal tööjõust pikaajalisi kroonilisi sümptomeid. Pika Covidiga inimesed võivad oma võimetuse tõttu kogeda sotsiaalset isolatsiooni ja häbimärgistamist. Pikk Covidi tõus on loonud miljoneid uusi puuetega inimesi.

Haiguse algpõhjus on siiani salapärane. Mitmetes juhtumiuuringutes ja ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud suurepärases uuringus ei suutnud ükski bioloogiline muutus seletada seost pika Covidiga. Mõned teadlased seostavad pika Covidi sümptomeid teiste komplekssete multidistsiplinaarset päritolu haigustega, nagu Alzheimeri tõbi, Lyme’i tõbi, fibromüalgia, kroonilise väsimuse sündroom või hüperventilatsiooni sündroom.

Paljud riigid on asutanud spetsiaalseid kliinikuid ja rahastanud uuringuid, mis on mõeldud eelkõige püsivate mõjude uurimiseks. Kõigile sobivat edukat ravi pole veel leitud. Tuhanded või isegi miljonid on saadaoleva ravi puudumise tõttu pettunud. Arstid ja teadlased eelistavad terviklikku lähenemist, kuid meditsiini- ja sotsiaalalal napib tööjõudu.

Pika Covidi sümptomitega meeleheitel patsiendid reisivad välismaale erakliinikutesse vereafereesi saamiseks ja hüübimisvastaste ravimite väljakirjutamiseks, kuigi ravi on veel eksperimentaalne ja selle tõhususe kohta puuduvad tõendid. Mõne patsiendi jaoks on need ravimeetodid olnud edukad, teiste jaoks mitte.

Covid-19 DNA ja mRNA süsteravimid on olnud kuum teema poliitikute sõnavõttudes ja meedias avaldatud reklaamides motivatsioonina pika Covidi ennetamiseks. Ajakirjas Nature Medicine avaldatud 13 miljoni inimese seas läbi viidud suur uuring näitas aga pea olematut positiivset korrelatsiooni.

Ajakirjas Italian Journal of Pediatrics avaldatud uuring näitas, et füüsilised sümptomid taastusid palju kiiremini kui vaimsed sümptomid, mis viitab sellele, et pikk Covid võib olla seotud pigem pandeemiameetmete kui patoloogilise infektsiooniga. Pika Covidi sümptomite riskid on suurenenud olemasolevate krooniliste haigustega, suureneva vanuse ja madalama sissetulekuga inimestel, kuna naised on vastuvõtlikumad kui mehed.

Leitakse, et hirm, sotsiaalne isoleeritus, depressioon ja mured hariduse ja sissetulekute vähenemise pärast on seotud pika Covidi sümptomitega nii lastel, kellel on positiivne PCR-test kui ka ilma selleta. Kuna pideva hädaolukorra tõttu jätkavad kroonilised haigused murettekitavat kasvu, on ülemaailmsel tasandil märgata lisandunud enesetappe ja liigsuremust. See viitab vastupidava immuunsüsteemi puudumisele koos suurenenud vastuvõtlikkusega nn pika Covidi püsivate sümptomite suhtes.

Sümptomid ja pika Covidi seos MIES-iga

Praegusel hetkel on Pika Covidi võimalikule seosele kokkupuutega maskides, ninaneelu testides ja desinfektsioonivahendites sisalduvate kemikaalidega pööratud vähe tähelepanu. Saksa arstide interdistsiplinaarse meeskonna metaanalüüsis on leitud maskist põhjustatud kurnatussündroomi (MIES) potentsiaalne oht. MIES-i puhul kirjeldatud kõige sagedamini täheldatud sümptomid (väsimus, peavalud, pearinglus, keskendumisvõime puudumine) kattuvad pika Covidi sündroomi oluliste sümptomitega.