Pisut enama kui aastakümnega on inimeste keskmine tähelepanuvõime lühenenud 12 sekundilt 8-le. Arvatakse, et see on seotud nutitelefonide ja tehnoloogia ülikiire leviku ja arenguga. Elutempo kiirenemine ja moodsad suhtlemisvahendid muudavad pikemaajalise tähelepanu koondamise meile üha raskemaks. Kuigi inimeste tähelepanuvõime on vähenenud, pole tegu uudse nähtusega ja tänapäevases infoühiskonnas on selline asjade käik paratamatu.

Microsoft leidis oma uurimuses, et aastast 2000 on inimeste tähelepanuvõime kestus märgatavalt langenud ning tänaseks on see keskmiselt 8 sekundit. Lühikese tähelepanuvõimega kuldkala puhul räägitakse näiteks 9 sekundist. 2000 osaleja küsitlemise ja 112 osaleja uurimisel elektroentsefalogrammiga (EEG) tuvastati, et tehnoloogia pidevatel kasutajatel on keeruline filtreerida sissetulevast infost ebavajalikke stiimuleid – nende tähelepanu hajub kergesti mitme infokanali kasutamise tõttu. Keskenduda on keerulisem ka neil, kes tarbivad rohkem meediat (sh sotsiaalmeediat) ning kes on varajasest east tihedalt tehnoloogiaga kokku puutunud.

Info hankimine internetist muudab mälu toimimist

Uurijate sõnul on digitaalse elustiiliga inimesed harjunud varakult saama kogu info internetist, mistõttu nad tuvastavad paremini, mida nad ei soovi mällu talletuda või mõttes läbi töötada. Uurimuses leiti ka, et noored (vanuses 18–24) ei oska tegevusetusega kuigi hästi toime tulla: 77% küsitletutest ütles, et kui midagi ei haara nende tähelepanu, haaravad nad esimese asjana telefoni järele. Võrdluseks saab välja tuua, et üle 65-aastaste puhul käitub nii vaid 10%.

USA riikliku biotehnoloogia informatsioonikeskuse ja meditsiiniraamatukogu värskes uurimuses leiti ka, et 79% osalenutest kasutas kaasaskantavaid seadmeid (nt nutitelefon, tahvelarvuti) ka televiisori vaatamise ajal. 52% uuritavatest tunnistas, et nad kiikavad oma telefoni iga 30 minuti tagant. Positiivse trendina saab välja tuua asjaolu, et tänapäevane inimene on muutunud osavamaks korraga mitme asjaga tegelemises.

Inimaju käib ajaga kaasas

Lääne-Ontario ülikooli uurija Bruce Morton arvab, et selle kõige näol on tegemist loomuliku vastusega meie keskkonnale. Mida suuremas mahus tarbitakse informatsiooni ning mida kiiremini seda läbi töötatakse, seda enam kasvab inimestes isu uue info järele. Ta võrdleb tänapäevast olukorda auto tarbeesemeks muutumise ajastuga: kui auto leiutati, oli tegu uudse leiutisega, mis oli nii põnev ja haarav, et nendesse ei mõeldudki panna lisameelelahutuseks raadiot. Autode tavapärasemaks muutumisega hakkas inimestes tekkima soov anda sõitmise ajal ajule lisategevust, mistõttu on nüüdseks neis nii raadiod kui ka videoekraanid.

Mortoni sõnul ei ole tähelepanuvõime töötamise viis oma olemuselt muutunud, vaid me oleme asunud oma tähelepanu teistmoodi jagama ning tehnoloogia aitab täiustada ja ratsionaliseerida inimaju informatsiooni töötlemise oskust.

Allikad: The Independent, TIME, The Telegraph

Foto: www.brunchnews.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.