Richard Turere on masai hõimust pärit 13-aastane poiss, kelle lihtne ja odav leiutis on säästnud palju elusid – lõvide ja veiste elusid. Nagu enamus oma hõimu poisse hakkas Richard juba 9-aastasena vaatama oma isale kuuluvate karjaloomade järele. Elades Keenias Nairobi riikliku looduskaitseala ääres, tuli tal aga pidevalt seista silmitsi lõvidega, kes sebrakarjadele järgnedes murdsid ka hõimule kuuluvaid karjaloomi. Noormees ei jäänud käed rüpes ootama, kuni lõvid on lihtsalt kõik maha lastud, vaid ehitas käepäraste vahenditega “lõvituled”, mida kasutatakse nüüd üle terve Keenia.

Richard kasvas üles Keenia savannis, riikliku looduskaitseala vahetus läheduses, mis on täis ninasarvikuid, kaelkirjakuid, pühvleid ja lõvisid. Looduskaitseala ei ole lõunasuunal oluliselt tarastatud ning rohusööjate karjad hulguvad vabalt ringi. Neile järgnevad aga saagijahil lõvid. Masai hõim, millest Richard pärineb, tegeleb karjakasvatusega. Nad usuvad, et on siia ellu saadetud koos oma loomadega ning väärtustavad oma karja väga kõrgelt. Seetõttu pole ime, et Richard kasvas üles lõvisid vihates. Ainus lahendus, mida masaid oskasid lõvide kaitseks rakendada, oli nende küttimine.

Alates üheksandast eluaastast hakkas Richard oma isa karja järele vaatama ning samas meeldis talle üles kasvades mängida elektroonikaga. Oma 2013. aastal peetud TED konverentsi kõnes sõnas ta, et ühel päeval võttis ta lahti oma ema raadio, mille peale ema oleks ta peaaegu maha löönud. Ta ehitas pere jaoks prügimäelt leitud osadest ventilaatori ning mitmeid teisi väikesi leiutisi. Kuid mure karja pärast motiveeris teda leiutama midagi sellist, millest on kasu saanud nii masaid kui ka lõvid.

Richard püüdis hoida lõvisid eemal tule abiga, kuid leidis, et see tegi lõvide jaoks jahipidamise ainult lihtsamaks. Siis ehitas ta hernehirmutise, aga nagu arvata võib, on lõvid intelligentsed loomad ning mõistsid kõigest päevaga, et hernehirmutis ei ole inimene. Ühel öösel avastas poiss taskulambiga ringi jalutades, et lõvid pelgavad liikuvat valgust. Ta konstrueeris vanast autoakust, päikesepatareist, suunatule osadest ja LED-pirnidest vilkuva lambi, mis jätab kiskjatele mulje, nagu oleks karjaloomade varjualuses ringi liikumas inimene. Peale lambi paigaldamist ei olnud perel enam kordagi kiskjate rünnakutega probleeme ning Richard hakkas paigaldama sama süsteemi ka teiste hõimuliikmete jaoks. Leiutise lihtsus ja odavus tõi kaasa selle, et see levis üle terve Keenia ning seda kasutatakse peale lõvide ka hüäänide, leopardide ja isegi elevantide eemale peletamiseks karjaloomadest ja põldudest.

Karjakasvatajate ja lõvide konflikt

Tänu oma leiutisele sai Richad stipendiumi, õppimaks ühes Keenia parimas erakoolis ning ta loodab ühel päeval saada lennukiinseneriks. Uues koolis kogutakse toetusi ja aidatakse suurendada teadlikkust Richardi leiutise osas, õpetades karjakasvatajatele, et ainuke viis kiskjaid eemal hoida ei ole nende armutu tapmine.

Kiskjate küttimine karjakasvatajate poolt on Keenias suureks probleemiks. Kaotatud kariloomade tõttu tapetakse terveid lõviperesid ning tapmiseks kasutatakse ka mürki. Linnastumise ja karjakasvatamise leviku tõttu on lõvide hulk Keenias langenud kümne aastaga 15 000-lt 2000-le. Valitsus püüab rakendada meetmeid lõvide kaitseks, kuid looduskaitseametnike sõnul ei ole need sageli piisavalt tõhusad ega kohalike elanike toetatud. Seetõttu on “lõvilambid” eriti suure tähtsusega leiutis – odav, kättesaadav ja tõhus. Seda on kasutama hakanud juba üle 75 karjakasvataja üle terve Keenia ning tõenoliselt on see säästnud sadade kariloomade ja lõvide elusid.

Vaata Richardi kõnet TED konverentsil:

Allikad: TED, CNN, TED (kõne eestikeelne transkript)

Foto: blog.ted.com

Toimetas Katrin Suik