Leo Thomas Newcomeni mälestusmärgi juures Dartmouth’is – selle leiutise ehk siis aurumasina tõttu algas tööstusrevolutsioon

Leo Siemann (44) on pärit Kuusalust, ent elab juba 1997. aastast Lõuna-Inglismaal, Torquay linnakeses mida ka Inglise Rivieraks kutsutakse. Telegramile jäi Leo silma alles mõned nädalad tagasi, tänu ühele Facebookis ringlenud videole, kus ta intervjueeris teist Inglismaal elavat eestlasest leiutajat. Kuid leiutaja on Leo isegi, samas oma suuremaks missiooniks peab ta leiutajate nõustamist ja julgustamist – leiutajatele ingliks olemist. Sõjaväemeedikuks ja spordimassööriks õppinud Siemann on lisaks kirglik golfimängija ning alates 2010. aastast ka Eesti Leiutajate Liidu liige. Teiste leidurite maailmale tutvustamiseks on mees tänase seisuga teinud leiutajate ja idufirmadega kokku üle 50 intervjuu ning Leidur Leo ise on olnud näiteks Soome ametivendade ajakirja KeksintöUutiset kaanel.

Leo, kui kaua sa oled leiutamisega tegelenud ja kuidas selle enda jaoks avastasid? 

Leiutamisega olen tegelenud aastast 2005. Avastasin selle kui tegin ühe isevärki kontoritooli lahenduse (patent siin). 

Olulisemad leiutised ehk meetodid on mul veebipõhised. Kuid midagi sellist, mis täna kusagil müügis oleks, ei ole. Hetkel olen seotud paari patendiga, mis on menetluses. Näiteks on valmis üks digitaalne leiutis ehk meetod, millest on veel natuke vara rääkida, kuid usun, et aasta pärast juba saab. Samuti on mõttes ka üks esmaabi leiutis kuid ka see on alles sahtlis, nii et häid mõtteid ikka on kuid aega ja raha nende teostamiseks napib, mis on leiutajate puhul täiesti tavaline nähtus. : )

Kes on sinu eeskujud? 

Eeskujusid on mitmeid : Leonardo da Vinci, Nikola Tesla, Mate Rimac, Hando Kruuv, Walter Zapp, Bernhard Schmidt, Karl Papello, dr Arnold Seppo, Arved Vain…

Aga kes on olnud kuulsamad leiutajad Eestis läbi aegade ja kas sa oled mõnda neist ka kohanud?

Kuulsamad leiutajad on minu arvates olnud :

Walter Zapp – Minox

Karl Papello – Elekrtooniline kõrv ja tulejuhtimise seade T5

Bernhard Schmidt – Lainurk teleskoop

Ivan Kondrakov – Sünteetiline kautsuk

Johannes Hint – Silikatsiit 

Agu Aarna – DFK liim

Arnold Seppo – Reieluu kaela fiksaator

Hando Kruuv – Pneumaatiline hambapuur

Toomas Paiste – Paiste löökriistad

Arved Vain – Müomeeter / Myoton

Marika Mikelsaar ja ta meeskond – Me3 piimatooted

Ahti Heinla ja Priit Kasesalu – Skype

Tegin selle kohta oma kodulehele Eesti Top10 leiutiste edetabeli: https://www.eestileiutaja.net/top-10/

Kohanud ja juttu vestnud olen neist eraleiutaja Hando Kruuviga, dr Arved Vainuga, prof Mart Min’iga ja Ahti Heinlaga.

Kui palju on sinu teada Eestis hetkel tegutsevaid leiutajaid?

Hetkel tegutsevate leiutajate arvu on raske määratleda. Küll saab aga teada sisseantud riiklike patentide hulga Eesti Patendiameti statistikat järgides. Tavaliselt jääb see kusagil 40-50 vahele aastas, mis on suht tagasihoidlik number. Usun, et aktiivsete leiutajate hulk Eestis jääb kusagil 100 piirimaile.

Kuidas ja millal mõistsid, et just sina võiksid teisi leiutajaid aitama hakata?

Selleks, et teist leiutajat õigesti mõista, peab kõigepealt ise leiutajaks saama.

Oli aasta 2005. Töötasin tollal Lõuna-Inglismaal hotellis portjeena. Ühel kenal päeval tolmuimejaga põrandat imedes tekkis mul väsimus ja ma tõmbasin endale kontoritooli istumise alla kuid samas jätkasin tööd… Tool veeres põrandal nõnda hästi, et mul tekkis mõte: mis oleks kui asetaks tolmuimeja siia alla? Probleem oli aga selles, et tooli jalg oli ees. Nõnda ma selle raami siis ringi disainisingi. 

Hiljem patendiametis konsultatsioonis käies selgus aga, et tegemist on pigem leiutise kui disainiga. Nõnda saigi minust leiutaja. Kirjutasin ise patendi valmis ja andsin selle sisse Eestis, UKs ja USAs. Kuid leiutise kommertsialiseerimiseni ma kahjuks tookord ei jõudnud, kuna tollal puudusid mul selleks teadmised. Sellist startup süsteemi siis ka veel ei olnud, mida täna näha võime ja nõnda mul see leiutis vaid kodutööks jäigi. 

Iseenesest sain ma aga kogemuse, mis oli ühtepidi väga huvitav, kuid teisest küljest frustreeriv. Minust oli saanud eraleiutaja, kes soovis oma loomingut müüa, kuid ei osanud seda. Mäletan, et käisin oma tooli isegi Standardile pakkumas. Tollane müügijuht kirjutas küll NDA’le (konfidentsiaalsus- või mitteavalikustamise leping – toim.) alla, kuid meie vestlusest suurt kaugemale see asi ei jõudnud. Standard lihtsalt ei tootnud tollal kontoritoole, vaid tellis need sisse kusagilt Aasiast. Nii olin mina kulutanud aasta jagu aega ja paar tuhat raha, et oma leiutist kaitsta, kui müüa seda kusagile ei osanud. 

Samas mõtlesin, et kui ma juba sellises olukorras olen kuipalju siis veel selliseid inimesi ilmas olla võiks?

Suur osa ettevõtmistest nii sünnivadki, et tegijal endal on mingist platvormist, kohast, tootest vms vajaka.

Just! Kuna tollane patendiameti veebileht oli hall ja igav, otsustasin luua omale kodulehe, et oleks koht, kuhu kõik need asjad kokku panna, mis mind kui leiutajat huvitavad. Lehele panin nimeks Estonian Inventor ja ostsin talle domeeni : www.ESTinventor.com. 

Mõne aja möödudes hakkasin saama kirju, kuna selgus, et sääraseid inimesi on palju, kes tegutsevad oma alal, kuid ühtäkki leiutavad midagi uut hoopis teises valdkonnas. Hiljem sain teada, et väljaspool professiooni olevaid leiutajaid on enam kui pool! Seega leidsin, et need inimesed, nagu ma isegi, vajavad abi ja seda just leiutise algfaasis. Seega vajavad nad esmaabi või isegi sünnitusabi, et oma esimene leiutis ilmale tuua. : ) 

Sünnitamine aga on ju teadupoolest päris riskantne tegevus. Nõnda on seda ka leiutamine. Teame ju, et üsna mitmed leiutajaid on otsa saanud oma leiutisi katsetades. Samas ei tea inimesed sageli, kust otsast alata kui mõni selline uudne või isegi hullumeelne idee tekib. Justnagu Ravila mõisa krahvil Peter August Friedrich von Mannteuffel’il, kes lennukit leiutas. Kahjuks ta seda küll lendama ei saanud ja läks veel terve sajand enne kui Wrighti vennad selle asja ära tegid. 

Mida ma aga tahan siinkohal öelda, on see, et nendel inimestel, keda me leiutajateks nimetame, on sageli abi tarvis. Seda on tarvis kaasa mõtlemisel, prototüübi ehk esimese töötava mudeli tegemisel ja katsetamisel, leiutise kaitsmisel, publitseerimisel ja turustamisel. Väga harva juhtub, et üks inimene kõige sellega ise toime tuleb. Tavaliselt on selleks ikka tervet meeskonda tarvis. Enne seda on aga vaja kedagi, kes leiutajale esmaabi annaks ehk siis ta õigele teeotsale juhataks, ilma et ta oma loomingut kaotaks. Leidsin, et sobin selleks, kuna mõistan leiutaja hingeelu. 

Minu esmane kutse oli ju meedik ehk täpsemalt kaitseväe velsker. Seega esmaabi osutamine on mulle üsna omane tegevus. Nägin nendes kahes asjas nõnda palju sarnaseid jooni, et tulin üsna ruttu selgusele mida ma oma eluga edasi tegema pean: minust saab leiutajate ingel, kes neile nõu annab ehk juhatab kuidas võiks edasi minna. Mu koduleht kasvas ja postkasti hakkas potsatama järjest enam kirju leiutajatelt üle ilma, mida saan ma tänaseni ja seda pea iga päev. : )

Kuidas on nõustamisel tagatud leiutajate privaatsus ehk konfidentsiaalsus? 

Hea küsimus. Tavaliselt on nõnda, et kõiki üksikasju mul tarvis teada polegi. Piisab sellest kui saan aru millist probleemi leiutis lahendab. Samas aga kui on soovi üksikasju avada, siis kirjutan leiutajaga enne alla konfidentsiaalsuslepingu ehk NDA (Non Disclosure Agreement) ja alles siis räägime asjast täpsemalt. Leiutaja peab ju olema kaitstud, et ta oma tööd rahulikult teha saaks.

Leo Eesti Leiutajate Liiduga Toompeal

Ole hea, räägi veel täpsemalt lahti, milles täpsemalt seisneb ühe leiutajate ingli töö? 

Minu missioon on aidata leiutajatel leiutada ja edasi jõuda, et inimeste elujärg maailmas võiks paraneda. See on väga unikaalne töö mida ma teen. Nähtava osa sellest moodustavad veebilehed, artiklid, intervjuud, konsultatsioonid ja showd. Nähtamatu osa on aga julgustus, mida jagan, et inimesed suudaksid iseennast ületada ja tulemusteni jõuda.

Esmalt on see konsultatsioon, et aru saada, kui kaugele leiutaja on oma asjaga jõudnud ja kus ning miks on ta toppama jäänud? Seejärel on see olukorra ehk elu selgitamine, kus me parasjagu elame ja mis ohud siin leiutajat varitsevad. Peale seda teeme koos plaani ehk strateegia, kuidas edasi liikuda.

Sealt edasi tuleb teha prototüüp, et veenduda kas see asi ikka töötab ja patendiuuring, et välja selgitada, kas leiutis on uudne. Kui leiutaja soovib oma leiutist kommertsialiseerida, tuleks leida ka patendivolinik. Seejärel on tarvis luua meeskond ja äriüksus, millega seda asja saaks ellu viia –  nii et tööd on palju. Siinkohal ongi mul oma 12 nõuannet leiutajale välja töötatud, kuidas edasi liikuda, mis usun, et avab sellest asjast palju suurema pildi. Samas on aga iga uus leiutis niivõrd spetsiifiline, et vajab sageli oma strateegiat, mida sellega edasi teha.

Tänaseks olen aidanud juba päris palju leiutajaid üle ilma. Minu konsultatsioon kestab umbes tund kuni kaks ja sellest piisab, et leiutaja õiges suunas teele saata. : )

Kusjuures tööd on veel palju teha, kuna Eesti riik on suht möku olnud oma teisel iseseisvuse perioodil ja on kahjuks oma leiutajad unarusse jätnud…

Milliseid üritusi Eestis veel leiutajatele korraldatakse?

Tean, et koolinoortele tehakse iga aasta Õpilasleiutajate Konkurssi ja et Eesti Leiutajate Liit korraldab korra aastas ka Soome-Eesti leiutajate sümpoosioni, mis toimus sellel aastal juuni algul Ravila Mõisas.

Aga mul endal on sellel sügisel Eestis tulemas uus sündmus nimega “Estonian Invention Show“. Teen sellega algust, et Eesti leiutajaid, meie välismaa sõpru ning kohalikku kogukonda ühendada ja inspireerida.

Oled teinud hulgaliselt intervjuusid leiutajate ja idufirmadega. Milleks sa seda teed ja kes on olnud sinu tuntumad vestluspartnerid?

Publikatsioonid on oluline osa kogu protsessist iga leiutaja ja idufirma jaoks. See on nähtavus suures pildis ja seda eriti nüüd, sotsiaalmeedia ajastul. Samas väärivad need tublid inimesed tunnustust ja uued tulijad inspiratsiooni. Teengi seda peamiselt hariduslikul eesmärgil, et uued tulijad väldiksid samu vigu ja saaksid kiiremini teeotsa kätte. Sel põhimõttel töötavad nii Leiundusuudised, InventionNews kui ka StartupTV.ee kanalid Facebookis, Youtube´is ja Vimeos.

Kuulsamad vastajad on olnud: Jeff Burton (EA), Mate Rimac (Rimac Automobili), Kristo Käärmann (Transferwise), Fadi Bishara (BlackBox), Thomas Padovani (Adcash), Raoul Renser (Meiren), Hando Kruuv (eraleiutaja Tartust) jpt. Kokku olen tänaseks teinud intervjuusid juba üle viiekümne.

Tuleme veel lõpetuseks korras sinu enda juurde tagasi. Oled öelnud, et pead end rohkem digitaalseks leiutajaks. Mida oled selles vallas teinud?

Nokin veebi iga päev ja märkan erinevusi. Ühel kenal päeval leidsin, et Eestil võiks olla oma tipp- ehk kommertsdomeen .EST. Aasta siis oli 2010. Mäletan, et kirjutasin sellest ka arvamusloo Eesti Päevalehele. Kuna aga Eesti riigil on sellele tippdomeenile eesõigus, siis teostada seda mõtet pole ma saanud. Kahjuks on aga riik nõnda rumal olnud, et pole seda lahendust ka ise tänaseni ära teinud. Tollal see võimalus oleks olnud kuid hetke seisuga on .est domeen ICANN’i käes, kes maailma tippdomeene haldab ja ootab seal teist vooru kuna Google tahtis .est tippdomeeni juba vahepeal endale saada. Nüüd siis sõltub kõik sellest, kas Eesti Interneti Sihtasutuses jätkub piisavalt sirge seljaga ametnikke, kes selle asja lõpuni viiksid. Idee olen ma neile juba andnud ja öelnud, kus kivi all raha peidus on, kui nad .est domeeni ära teevad. Leian, et see on vähemalt 10 miljoni dollari kasumiprojekt. Loe ka: https://www.eestileiutaja.net/kas-est-domeenil-on-lootust/.

Teine lahendus, mille olen ette võtnud kuid õnneks suutnud teostada, on “100 Estonian Brands” koduleht www.EstonianBrands.com . See on mõeldud Eesti tutvustamiseks välismaal. Sageli ju küsitakse meilt võõrsil olles, et mida asja te seal Eestis teete? Elan ise juba aastaid Inglismaal ja selline küsimus mulle on siin peaaegu igapäevane. Kuna aga EAS pole seda Eesti brändi asja suutnud tänaseni lahendada, siis otsustasin ise midagi ära teha. Ja vot just selline mu koduleht nüüd saigi, rääkides headest Eesti asjadest ja inimestest. Võite seda vabalt jagada, kus iganes viibite. Tingimuseks on vaid interneti olemasolu. Loe ka: https://www.eestileiutaja.net/mis-on-brand-ja-kellel-seda-tarvis-on/#more-3313.

Kolmandaks lahenduseks oli “Creator Stamp”, mida töötasime välja koos disaineri ja leiutaja Martin Lazareviga aastal 2015. See oli mõeldud leiutajate, disainerite ja teiste loomeinimeste aitamiseks, et neil oleks lihtsam oma loomingut registreerida. Meetod põhines e-residentsusel. Kuna aga oli just parasjagu aeg, kui blockchain ilmale tuli, siis meie serveripõhine, e-residentsusega töötav lahendus osutus liiga kalliks ja pidime oma töö kahjuks pooleli jätma. Loe ka: https://www.estinventor.com/creator-stamp-can-turn-a-new-page-in-ip-filing-history/.

Nüüd on mul siin Inglismaal koostöös leiutaja Indrek Hallikmäega midagi sarnast tegemisel. Kas sellest asja saab eks seda näitab aeg kuid proovima peab, sest muidu poleks ju lootustki 🙂

Vaata ka Leidur Leo tehtud intervjuusid.

Leiundusuudised pilootsaate, mis kadunud Kanal 8 esimesel hooajal eetrisse läks :

Ja üht viimast vestlust leiutaja Indrek Hallikmäega Inglismaalt:

https://www.facebook.com/eestileiutaja/videos/1712179808850990/

Kõige lõppu üks Leo enda lemmik intervjuu Mate Rimac’iga, mis sai tehtud 2 aastat enne seda kui Top Gear oma episoodi Concept One’ist avaldas :

Lisainfo Leidur Leo tegemiste kohta: lisaks oma kodulehele “Eesti Leiutaja“ on ta loonud ka uudislehe Invention News ja avaliku sündmuse “Inventor’s Night” + uue sündmuse Eestis sel sügisel: “Estonian Invention Show”

Fotod: erakogu

Toimetas Sander Soomaa

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.