19. juunil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu Stephen C. Meyer, kes sai doktorikraadi teadusfilosoofias Cambridge’i ülikoolis. Endine geofüüsik ja ülikooliprofessor juhib nüüd teaduse ja kultuuri keskust Seattle’is. 2004. aastal tekitas Meyer meedias ja teadusringkonnas palju poleemikat, kui Smithsoniani instituut avaldas bioloogiaajakirjas eelretsenseeritud teadusliku artikli intelligentse disaini teooriast. Ta on raamatute “Signature in the Cell: DNA and the Evidence for Intelligent Design“ ja “Darwin´s Doubt“ autor. 

Kui kiiresti arenesid kambriumi ajastul (570–480 miljonit aastat tagasi) loomsed organismid?

Nad arenesid tohutu kiirusega – seda nimetatakse kambriumi plahvatuseks. 530 miljonit aastat tagasi elanud loomad leiti fossiilidena kivimikihtidest, ilma et neil oleks nähtavaid esivanemaid alumistes kihtides. Darwini evolutsiooniteooria ütleb, et uued liigid arenevad järk-järgult, kuid see läheb kambriumi ajastuga vastuollu.

Darwin arvas, et fossiilide leiud täidavad tulevikus puuduvad lüngad, kuid juhtus just vastupidine: leiti rohkem kambriumi loomade keerulisi liike. Seda ei suudeta organismide mutatsiooni ja loodusliku valikuga seletada, kuna nii lühikese aja jooksul ei ole see võimalik. Kambriumi ajastul elavatel veeloomadel trilobiitidel olid erakordselt keerulise ehitusega silmad ja kehaehitus ning me proovime vastata küsimusele, millised olid tema arengumehhanismid, ilma et toimunuks pikaajaline evolutsioon.

Mida tähendab intelligentne disain?

See tähendab, et elusorganismidel on DNA-s informatsioon, mis teda kujundab ja annab talle omadused ning see on eelprogrammeeritud kõrgema intelligentsi poolt. Olen puutunud kokku ka bioloog Henry Quastleri ideedega, mille järgi uus informatsioon tekib teadvuse tegevuse tagajärjel.

Darwini sõnul on evolutsioon ja kohanemine juhuslik protsess ilma kujundajata ning kujunemine on loodusliku valiku tagajärg. Darwin rääkis liikide pärinemisest, aga ei seletanud lahti selliste keeruliste organismide tekkimist, kellel ei ole eellasi. Arvan, et tänapäeval sooviks ta oma ideed uuesti läbi töötada, sest avastatud on informatsioonikoodid. Praegu viitavad kõik märgid kujunemisele, mille puhul organisme disainib intelligentne teadvus, ja lisaks mainin, et sellel teoorial ei ole seost religiooniga.

Kas on mõeldav, et rakul on võime luua, manifesteeruda ja teha, mida ta soovib?

Su küsimus vihjab sellele, et ehk on rakus midagi, mis paneb raku reageerima keskkonnaga. Chicago ülikooli molekulaarbioloog James Shapiro uue evolutsiooniteooria kohaselt reageerib rakk keskkonnale juhendatud DNA mutatsioonidega, mis tuleneb teatud loomulikust intelligentsusest. See tähendab, et arenemine ei ole puhtalt mehaaniline protsess, vaid rakk mõistab, mis on talle kasulik ja vastavalt soovile muudab oma DNA-d. See on väga huvitav idee, kuid pöördun tagasi intelligentse disaini juurde ja küsiksin Shapiro käest, kustkohast tuli eelprogrammeerimine ja kas nende süsteemide loojaks oli kõrgem intelligents.

Kuidas universum sellega seostub?

20. sajandil levinud universumi tekke teooriad räägivad Suurest Paugust, kus laialipaisatud mateeria ja energia produtseeris juhuse kaudu kõik selle, mida näeme. 1960.–70. aastatel hakkasid füüsikud avastama, et kõikidel fundamentaalsetel näitajatel nagu valguse kiirus ja massi tihedus on peenhäälestatud omadused, et universumis oleks elu tekkimine võimalik. Arvan, et kõrgem intelligents või teadvus ei häälestanud ega kujundanud universumi kangast kosmose-siseselt, vaid juba enne Suurt Pauku.

Miks koolis õpetatakse Darwini teooriat, mitte intelligentse disaini teooriat?

Üldsuse hariduses õpetatakse seda, mida normid ette näevad. Kahjuks aga ei toeta haridussüsteem alternatiive, mis puudutavad vaimset maailma materiaalsete tegurite vastukaaluks. Õpikutes kirjutatakse vaid sellest, mida teadus suudab tõestada – teadlastel on reeglid, mis lähtuvad materialistlikest põhimõtetest. Samas, ükski ratsionaalse mõtlemisega inimene ei ütle, et Rushmore’i mäe on kujundanud vihm ja erosioon, sest ilmselgelt on see mõistuspärase tegutsemise tagajärg. Teadus peaks olema kitsendusteta ja pakkuma välja parimad hüpoteesid, mitte piirama võimalusi ja pakkuma ainult ühte varianti, mida koolis õpetada.

Helistaja Glenn Texasest:

Tere, mis te arvate sellest, et kambriumi ajastul tekitasid organismide kiire arengu eluks soodsad tingimused ja geneetiline informatsioon oli juba eelnevalt olemas, kuid selle hävitas Marsi-suurune planeet, mis põrkas kokku Maaga ja mille tagajärjel tekkis Kuu?

Geneetiline info ei saanud eelnevalt olemas olla mõnest rakutüübist koosnevates organismides. Kambriumi ajastul arenenud loomad koosnesid vähemalt 60 erinevast rakutüübist ja iga rakutüübi jaoks läheb vaja uut tüüpi valku, milleks on omakorda vaja hulgaliselt geneetilist informatsiooni. Toimus suur hüpe keerukuse poole pealt, sest alumistes kivimikihtides olid alles käsnade ja ainuraksete fossiilid. Nad ei saanud areneda mutatsiooni ja loodusliku valiku kaudu, sest selline kombineerimine oleks võtnud tohutult aega ja tekitanud nende eelkäijatest fossiilseid jälgi.

Kuula tervet intervjuud siit (algab 00:38:40).

Stephen C. Meyeri kodulehekülg 

Fotod: evolutionnews.org, 1.bp.blogspot.com, img.geocaching.com, img.gawkerassets.com, blogs.stsci.edu, photo-dictionary.com

Toimetas Laur Raudsoo