Foto: erzurumhaber.com.tr

Novembri lõpus oli raadio Müncheni eetris meditsiiniajakirjaniku Eva Schmidti põnev intervjuu immunoloogia professori Stefan Hockertziga, kus too rääkis koroonaviiruse mRNA-vaktsiinide teemal. Avaldame lugemiseks saate transkriptsiooni.

Eva Schmidt
Tere tulemast raadio Müncheni eetrisse! Täna hakkame käsitlema teemat, mis nii minule kui arvatavasti ka Teile juba pikemat aega rahu ei ole andnud. Teema, millest me ei saa üle ega ümber. Aga mida see koroona meie jaoks täpsemalt tähendab? Kuivõrd puudutab see meie tervist? Üha rohkem inimesi küsivad seda, sest ainuüksi sellega kaasnevad tervisekahjustused muutuvad valdavaks. Väljavaade uuele SARS-CoV-2 vaktsiinile paneb meid uuesti seda küsimust esitama. Tehnoloogia, mida pole kunagi varem heaks kiidetud – mRNA-vaktsiin (messenger RNA ehk informatsiooni RNA) – mis tähendab sekkumist inimese genoomi.

Umbes neli kuud tagasi rääkis minuga sel teemal immunoloog ja toksikoloog prof dr Stefan Hockertz, avaldades oma mitterahulolu. Ta hoiatas juba siis tervisekahjustuste eest, mida põhjustavad alles katsetamise staadiumis vaktsiinid ja mis ei vasta tänastele standarditele. Näiteks lubavad sellised farmaatsiaettevõtted nagu BioNTech ja CureVac õige varsti turule tuua vaktsiinikandidaadid.

Mida on prof Stefan Hockertz seni teada saanud uue vaktsiini toimemehhanismidest, uuringutest ja heakskiitmise formaalsustest? Kohe kuulete uut teavet selle kohta, alustame tavapäraste küsimustega.
Mille eest vaktsiin siis täpselt kaitsma peaks? Kas haiguse enda eest? Et ennetada haiguse rasket kulgu või et teisi mitte nakatada?

Stefan Hockertz
Tere päevast, proua Schmidt. Kõigepealt ma tänan Teid väga, et me saame taas omavahel vestelda. Teie küsimustele polegi nii lihtne vastata, kuna me teame sellest vaktsiinist suhteliselt vähe nagu ma ka oma eelnevates intervjuudes maininud olen. Me ei tea tegelikult peaaegu mitte midagi, siinkohal ma meelsasti tsiteeriks Robert Kochi Intsituudi (Saksa nakkushaiguste instituut) juhti härra Wielerit, kes oma 15. oktoobril antud intervjuus Phoenixile (Saksa telekanal) sõnas: “Eeldame kõik, et vaktsiinid kiidetakse heaks järgmisel aastal.

Me ei tea täpselt, kuidas need toimivad, kui hästi nad toimivad, mida nad täpselt teevad, aga ma olen väga optimistlik uute vaktsiinide suhtes.” Tsitaadi lõpp. Kallis proua Schmidt, kui härra Wieler veel seda kord ütleb, siis kuidas peaksin mina teadma, mis nendega tegelikult on, välja arvatud see, et nad sisaldavad mRNA-d. Me teame, et AstraZeneca nimelise farmaatsiaettevõtte vaktsiini puhul transporditakse mRNA rakkudesse tõenäoliselt kunstlikult toodetud väikeste osakeste ehk nanoosakeste kaudu.

Kuidas see peaks BioNTech vaktsiini puhul toimima, pole ka veel päris täpselt teada.

Eva Schmidt
Seda pole siis üldse avalikustatud, kuidas see peaks toimima. On nii?

Stefan Hockertz
Jah, seda pole veel avalikustatud. Kui meediat uskuda, siis BioNTech lubab eeldada oma vaktsiini ligi 90 protsendilist tõhusust, siis teatas AstraZeneca kaks päeva hiljem oma vaktsiinikandidaadi tõhususest, mis on ligi 95%, peale seda jõudis ka BioNTech samale tulemusele. Siis tundus mulle esialgu, et toimub tihe konkurents, kelle vaktsiin lubab suuremat tõhusust.

Eva Schmidt
Kas ma tohin korraks vahele segada? BioNTechi poolt tehtud riikidevahelises uuringus osales 43 500 katsealust. Nagu Te ütlesite, oli selle efektiivsuse protsent kõigepealt ligi 90 ja varsti pärast seda ligi 95 protsenti. Te olete hästi kursis, kuidas sellised uuringud toimuvad ja kuidas selliseid uuringuid tuleb läbi viia. Kas midagi olid eelnevalt valesti arvestatud või millest võis tuleneda selline erinevus?

Stefan Hockertz
See on minu jaoks täielik mõistatus. Ma ei pööraks üldse tähelepanu uuringu tulemuse erinevusele, vaid vaktsiini tõhususe protsendile, see on minu jaoks suur mõistatus. Minu kaasabil on välja töötatud ja heaks kiidetud terve rida vaktsiine. See on ju minu valdkond. Näiteks, kui me gripi vaktsiini puhul võisime täheldada efektiivsust 30-40 protsenti, oli see põhjus rõõmustamiseks. See efektiivsuse protsent tähendab, et inimesed haigestuvad 30-40 protsenti vähem võrreldes vaktsineerimata inimestega.

Meie varasemad tulemused pole 95-le protsendile ligilähedalegi saanud. Minu jaoks on see meditsiiniline ime. Ja imedega on ju nii, et neisse peab uskuma, aga teaduses ei piisa usust, on vaja tõestust. See ei ole mitte ainult minu jaoks mõistatus, vaid samal arvamusel on ka minu kolleeg. Nimelt andis üks minu kolleeg ametilt viroloog Saksa telekanalile ZDF intervjuu telesaates nimega Heute Journal. Ta ei tegele küll vaktsiinide heakskiitmisega, aga jätkame nüüd. Temalt küsiti, kuidas saadakse sellised väärtused.

Ta ütles väga selgelt, et ta ei tea. Keegi ei tea seda. Tegu võib-olla ka asendusparameetriga, mis tõendab, kas vaktsineeritud inimesed on nüüd haigestunud. Ma ei räägi praegu PCR-testidest, vaid haigestumisest või sellest, kas vaktsiin kaitseb haigestumise eest. Nii lühikesse aja jooksul ei ole võimalik seda tõestada. Ja kindlasti mitte Teie mainitud katsealuste arvuga. See 43 000 katsealust jaotatakse kahe aasta peale, uuring on kestnud vaid kolm kuud.

Eva Schmidt
Ah nii, see uuring polegi siis veel läbi.

Stefan Hockertz
Ei, absoluutselt mitte. Nii AstraZeneca kui ka BioNTechi uuringud on kavandatud kaheks aastaks, st kuni 2022. aasta augustini kuni viimane katsealune on kaasatud. Alles peale seda saab uuringule hinnangut anda. Seega praegu saame vaid rääkida teatud suundumusest.