“Lõpetame ökotsiidi Euroopas” algatus nõuab laiaulatuslikku keskkonnakahju tekitavate tegevuste lõpetamist. Kuid millised on alternatiivid? Millised on võimalused ökotsiidi põhjustavate tootmis- ja tarbimisahelate peatamiseks? Üks võimalik lahendus on zero waste ehk jäätmevaba majandamine. Organisatsiooni Zero Waste Europe tegevjuhi Joan Marc Simoni nägemuse avaldas portaal Bioneer.

Ökotsiidi põhjuseks on tihti tootmise ja tarbimise jäätmed, mille tõttu ökosüsteemid saavad kas tõsiselt kahjustada või hävinevad. Ohtu satuvad liigid ja elurikkus tervikuna, see omakorda ähvardab jätta tulevased põlvkonnad ilma õigusest puhtale ning jätkusuutlikule elukeskkonnale.

Selline jäätmemajandus näitab, kui isekas ja rumal on tegelikult inimkond, kelle ülejäänud saavutusi vaadates võiks arvata, et tegemist on maakera ajaloo kõige intelligentsema tsivilisatsiooniga.

Jäätmed on inimeste leiutis. Looduses jäätmeid ei teki, seal ei raisata kedagi ega midagi, sest ökosüsteem kujutabki endast sümbiootiliste ja koostöösuhete tasakaalu. Ühe protsessi jäägid on teise protsessi sisend. Kõik kasutatakse ära nii, et süsteem on jätkusuutlik ja vastupidav.

Kaasaegne ühesuunaline äraviskamisühiskond on jätkusuutlikkuse vastand. Ressursid võetakse keskkonnast välja, transporditakse, töödeldakse, müüakse, kasutatakse ja heidetakse kõrvale. Peaaegu kõigi tänapäevase tootmise ja tarbimise etappidega kaasneb ökotsiidi risk või pahatihti ka tegelik ökotsiid.

Loodusest saab eeskuju võtta. Zero waste ehk jäätmevaba majandamine on põhimõte, mille eesmärk on võtta tootmises ja tarbimises kasutusele looduse aineringlust jäljendav strateegia, kus ükskõik millises valdkonnas kõrvale heidetud materjalid on kasutatavad ressursina teistes valdkondades.

Selleks tuleb tooteid kavandada ja tootmisprotsesse korraldada selliselt, et väheneks tootmiseks vajalike materjalide kogus ja mürgisus ning kõiki ressursse oleks võimalik säilitada ja taastada, selle asemel et neid põletada või maha matta. Jäätmevaba majandamise korral lakkaks inimeste, loomade ja taimede tervist ohustavate jäätmete ladestamine maale, vette või õhku.

Zero waste on ülemaailmne liikumine, mille eesmärk ei ole jäätmete parem käitlemine, vaid nende järk-järguline eemaldamine kogu majandussüsteemist. Sellesse võrgustikku kuulub mitmeid kogukondi, kes tegutsevad erinevatel tootmis- ja tarbimisahela tasanditel ning on pühendunud sellele, et vähendada vähendada tootmise ja tarbimise keskkonnamõjusid ning jõuda sulgetud aineringlusel põhineva majandamiseni.

Jäätmevabad kogukonnad

Hea näide on üle-euroopaline jäätmevabade kohalike omavalitsuste võrgustik, mille rohkem kui 200 liiget on võtnud eesmärgiks vähendada prügilatesse ja jäätmepõletamisahjudesse saadetavate jäätmete hulka nullini. Paljud nendest omavalitsustest koguvad 80% jäätmetest eraldi.

Taaskasutus pakub toorainet kompostritele ja biogaasitehastele, mis omakorda toodavad taastuvat energiat ja orgaanilist ainet muldade parendamiseks ning kõrbestumise vältimiseks. Toimib ka paberi, plastiku, klaasi ja metalli kõrgkvaliteediline taaskasutamine, mis säästab metsi ning väldib uute kaevanduste avamist. Eesmärk on lõpuks sulgeda jäätmepõletusahjud ja prügilad ning vältida omakorda neist tulenevat keskkonnamõju.

Nagu öeldud, ei tähenda jäätmevaba majandamine pelgalt tõhusamat taaskasutamist, vaid eesmärk on põhimõtteline ja üleüldine jäätmetekke vähendamine. Jäätmevabades kogukondades on pakendijäätmete hulk juba radikaalselt vähenenud tänu järgmistele lahendustele: rajatakse avalikke veekraane või purskkaeve janu kustutamiseks; vedelaid tooteid nagu piim, mesi või pesuvahendid pakendatakse suurtesse jaotusanumatesse; keelatakse pudelivee või ühekordsete kilekottide müük, korraldatakse teadlikult keskonnahoidlikke hankeid ning kehtestatakse toidujäätmete vähendamise eeskirjad kauplustele ja restoranidele.

Toome näiteks Taani, kus Euroopa riikidest tekib kõige rohkem jäätmeid inimese kohta: iga taanlane tekitab juba ainuüksi põletatavat prügi 400 kg aastas. Samas jäätmevabades kogukondades ladestatakse inimese kohta vähem kui 100 kg aastas ja mõnedes isegi ligikaudu 50 kg. See tähendab, et jäätmevabade elanike keskkonnamõju on keskmise taanlasega võrreldes rohekm kui neli korda väiksem. Mõistagi on samavõrra võiksem ka nende kogukondade vajadus uute ressursside järele.

Kuna jäätmevaba majandamine põhineb kohalikkuse printsiibil, käideldakse enamik jäätmeid tekkimisallikale võimalikult lähedal. See tähendab ka jätkusuutlike töökohtade loomist, et koguda ja taaskasutada jäätmeid. Paratamatult stimuleerib see innovatsiooni, kuna on vaja luua täiesti uusi, ohutuid ja lihtsasti taaskasutatavaid tooteid. Kokkuvõttes vähenevad nii praeguste kogukondade kui tulevaste põlvede kulud.

Jäätmevabaduse põhimõtetega on seotud veelgi lisaväärtusi. Näiteks Euroopa esimeses jäätmevabas linnas Capannoris (linn asub Toscana maakonnas, Itaalias) töödeldakse ümber 90% jäätmetest ning lisaks uutele töökohtade jäätmekäitluses on tänu jäätmevaba majandamise poliitikale tekkinud töökohti ka teistes sektorites: on avatud uued poed nagu Effecorta, mis müüvad kohalikke tooteid ilma pakenditeta; samuti taaskasutuskeskus, kus inimesed saavad annetada oma asju, kus neile antakse uus elu vähendades sellega jäätmeid ja toetades kohalikku majandustegevust; edukas on olnud taaskasutatavaid mähkmeid valmistav ettevõte Ecobimbi.

Nii ei mäletatagi enam, et kunagi soovis üks ettevõte ehitada linna jaoks jäätmepõletusahju, mis oleks saastanud õhku ja hävitanud juba eos elukorralduse, mis on nüüd aluseks vastupidavale ja taastuvatel ressurssidel põhinevale majanduskorraldusele. See on hea näide, kuidas kohalikul tasandil jäätmevabade lahenduste kasuks otustamine ning nende ellu viimine aitab vähenda ökotsiidi riski suures plaanis.

Jäätmevaba majandamine ja keskkonnaõiglus

Jäätmevaba majandamine toetab keskkonnaõiglust, kuna see välistab elukorralduse, kus saastamine ja jäätmekäitlusrajatised koonduvad vaestesse ja hääleõiguseta kogukondadesse. Jäätmevaba majandamise põhimõte saadab ka sõnumi, et need miljonid jäätmekorjajad ja taaskasutajad üle kogu maailma, kes teenivad elatist kogudes ja müües äravisatud materjale, teadvustaksid oma rolli ja võiksid elada väärikalt.

Mõistagi tuleb sellistes kogukondades investeerida tõelistesse lahendustesse ja võidelda korruptsiooniga. Tuleb toetada kogukonna harimist ja organiseerumist, demokraatiat, nii et kõik elanikud saaksid osaleda kohalike ressursside majandamises ja planeerimisel. See tähendab ressursside õiglast jaotust rahastamisel ning ettevõtete teadlikkust on rollist jäätmete vähendamisel ja tuleviku toodete kujundamisel.

Piirkondades, kuhu jäätmepõletusjaamad ja prügilad on rajatud, on demokraatlik asjaajamine tihti räsitud korruptsioonist ja asjatundmatusest või mõlemast. Majanduskasumi ettekäändel toimub ökotsiide kohaliku kogukonna suhtes [Siin mõistab autor ökotsiidi laiemalt: kui inimkogukond on looduse osa, siis on ka selle kahjustamine või hävitamine ökotsiid. Toim.], ikka selleks, et rikkamad kogukonnad kusagil mujal saaksid jätkata elu pettekujutelmas piiranguteta planeedist.

Me ei saa jätkata äraviskamisemajandust planeedil, millel on looduslikud piirid – jäätmed on globaalne probleem. Ei ole kohta nimega “mujal”, kuhu mittevajalikke või kahjulikke asju visata. Miljoneid ja miljoneid tonne plastikjäätmeid on uputatud veekogudesse või hulbib nende pinnal ja laguneb aegamööda väikesteks tükkideks, mis sisenevad toiduahelasse ja hävitavad loomastikku.

See mõjutab meid kõiki – rikkaid ja vaeseid. Äraviskamiseühiskond tarbib rohkem energiat kui kunagi varem ja püüab ammutada ökosüsteemidest ressursse, mida on aina keerulisem kätte saada. Kõik selle nimel, et toota lühikese eluajaga, koheselt äraviskamiseks kavandatud tooteid, mida me kasutame vaid lühikese hetke enne prügilasse, põletusahju või loodusesse hülgamist.

Jäätmetel ei ole tulevikku, jäätmed on oma olemuselt ökotsiid. Jäätmevaba majandamine on väga lihtne viis vähendada ökotsiidi riske ning alustada saab oma enda igapäevaelust, et koos pere, sõprade ja naabritega muuta maailma, üks kogukond korraga.

Joan Marc Simon

Tõlkisid ja toimetasid Triin Sakermaa, Kadri Kalle ja Siim Vatalin

Allikas ja lisalugemist: Bioneer, End Ecocide

Eestikeelse ökotsiidi teabekanali leiad siit.

Foto: trashisfortossers.com