Foto: Rodolfo Clix/ pexels.com

Praegune elektrihindade tõus paneb mõtlema, kas tegemist on ajutise korrektsiooni või pikema trendiga. Juba aastal 2013 rääkis lektor Kaupo Vipp Telegrami intervjuus, et energiahinnad hakkavad tulevikus kallinema. Ta on avaldanud  raamatud “Globaalpohmelus: Naftatipuvaade tööstusühiskonnale” ja “Lokaalravitsus: Eeldused ja võimalused progressi üleelamiseks”. Avaldame kokkuvõtte, mis käsitleb naftatippu, energeetika tulevikku ja finantskriisi. 

Naftatipp

Naftatipp ehk peak oil (PO) on termin, mida kasutatakse geoloogilise seaduspära kohta, et iga puuraugu või naftamaardla toodang ühe ajaühiku kohta jõuab teatud hetkel oma tipptasemele. Alguses lisandub maardlasse puurkaevusid ja kättesaadav toormekogus kasvab pidevalt. Pärast tipnemist hakkavad aga kättesaadavad kogused pöördumatult langema.

Sama põhimõte kehtib iga naftamaardla toodangumahu suhtes: mingil ajahetkel esialgne kasv peatub, jäädes väheks ajaks püsima tipptasemel ehk nn naftatipu platoole. Järgneb toodangumahu pöördumatu langus.

Kaupo Vipp ütleb, et uskuda tuleb pigem leidude ja tootmise statistikat, mitte Euroopa ja USA ajakirjanduse kaudu levitatavaid ilustatud ja rahustavaid sõnumeid “pidevast uute maardlate leidmistest“. IEA (rahvusvaheline energiaagentuur – toim.) statistika kohaselt pole juba 2004. aasta lõpust maailma toornafta kogutoodang tõusnud, kuigi varem toimis pidev kasv keskmiselt 2,5 protsenti aastas. Planeedi toodang jõudis 2004. aastal umbes 74 miljardi barreli juures tipuplatoole. Viimase üheksa aasta ponnistustega suudeti see viia 75 miljardi barrelini, mis tähendab, et sisuliselt kasv puudub.

Energiasaagis

Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested, ERoEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1. 

Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; näiteks põlevkiviõlidel on see 3:1 ja biokütustel 2:1. Samas küttepuidu keskmine energiasaagis on 25:1 ja tuulegeneraatoritel 20:1. 

Tänased “uued alternatiivid“ on maha jäetud vanad sisendid

Naftale on püütud alternatiive leida, kuid seni pole ühtegi asendajat, mis annaks nii hea energia-kasumlikkuse nagu nafta. Nafta kasutuselevõtt oli inimkonnale samasugune hüpe kui küttide ja korilaste üleminek põllumajandusele. Nüüd oleme juba kõik oma tehnoloogiad naftale rajanud, kuid selle enesega läheb kitsaks.

Alternatiividest rääkides toob Vipp näite paljukõneldud “vesinikumajandusest“, mis tema sõnul on hämamine. “Vesiniku energeetiline kasutegur on miinustes. Toodetud vesinikust saab kätte vaid ühe kolmandiku sellest energiast, mis vesiniku tootmiseks ära kulutatakse. Vesinikuauto kasutamine on hullem looduse saastamine kui ükskõik millise fossiilkütuse kasutamine.“

Päikesepatareidest rääkides nendib Vipp, et see 19. sajandi leiutis jäeti kõrvale, kuna saadavale tuli odav nafta. Sama oli lugu elektrituulikutega. “Kõik need tänased “uued alternatiivid“ oleme me juba korra maha jätnud. See on enneolematu pööre inimkonna ajaloos, et oleme sunnitud liikuma tagasi kord juba vähese efektiivsuse tõttu hüljatud energiasisendite juurde.“

“Oleks väga positiivne, kui ilmuks nafta asendajad. Aga neid pole jätkuvalt kuskil näha. Pole tõestust, et tehnoloogiad suudaksid siin imet teha,“ ütleb Vipp. Kui asi läheb nii, nagu aastakümneid tagasi prognoositud, oleks Vipi arvates ühiskondadel aeg valmistuda selleks, et naftaajastu heaolu hakkab kõikjal pöördumatult kaduma.

“Me peaksime vaikselt hakkama pöörduma sõjaeelse perioodi majandusstruktuuride juurde. Vastasel juhul võib majanduskriis muutuda nii sügavaks, et tekib täielik kaos ja laguneb kõigi tööstusriikide ühiskondlik pealisehitus,“ selgitab ta. 

Tuumaenergia

Isegi kui tuumaenergia kasutamine oleks täiesti ohutu, vajaks inimkond tuhandeid uusi tuumajaamu, et naftast saadav energia tuumaenergiaga asendada. Tuumajaam on aga väga keerukas rajatis ja selle projekteerimisest valmimiseni kulub 10-20 aastat ning tohutus koguses energiat (mõelge näiteks vajalikule betooni ja terase kogusele, mille valmistamiseks on vaja kaevandada tohutus koguses toorainet). Kuna naftatipp toob kaasa olukorra, kus energiapakkumine on nõudlusest madalam, siis ei ole mõtet arvata, et praeguse hinna korral “vedeleks” kusagil üleliigset energiat tuhandete tuumajaamade ehitamiseks.

Üeminek naftalt mõnele muule energiaallikale võtaks mitu aastakümmet aega ja suures koguses energiat. Probleem ei ole ainult selles, et meil on vaja rohkem energiat, kui me kätte suudame saada. Probleem on hoopis selles, et oleme loonud ühiskonna, mis on ühest energiaallikast nii tugevas sõltuvuses.

Nafta inimeste toidulaual ja rahakotis

“Kõige hullem on see, et ka toit muutub järjest kallimaks,“ ütleb Vipp ning lisab, et seegi on otseselt naftaga seotud. Sisuliselt sööbki inimkond tänapäeval naftat ja maagaasi. Nimelt kasutatakse läänemaailmas iga toidukalori tootmiseks täna umbes kümme kalorit fossiilkütuste energiat. Mida vähem, väiksema energiasaagisega ja kallimalt naftat kätte saadakse, seda kallimaks läheb paratamatult ka toit ja kõik muud energiahinnad.

Majandus on otseselt naftaga seotud, sest kõik tehnilised lahendused, mis inimkond viimase saja aasta jooksul leidnud on, töötavad nafta baasil. Vipp toob üheks näiteks rohelise revolutsiooni, mis tähendas, et põllumaad hakkasid andma mitu korda rohkem saaki. See sai aga toimuda ainult tänu põldudele jõudnud nafta baasil töötavale harimistehnikale ning naftal ja gaasil põhinevatele kunstväetistele.

“Kui fossiilkütuseid tänasesse põllumajandusse piisavalt ei jätkuks, siis tuleks meil minna tagasi kolmevälja süsteemis põllundusele, nagu see oli enne rohelist revolutsiooni. See aga tähendaks, et maailma toidutootmine langeks vähemalt viis korda, mis tooks kaasa üleilmse näljahäda,“ nendib ta.

Alaline finantskriis

Kaupo Vipp kirjutab, et inimkonna süsteemsed kriisid ilmnevad esmalt rahanduses: “Tsivilisatsioonide pealisülesannet, sisendenergia ümberjagamist oma allsüsteemide vahel on juba üle 2000 aasta vahendatud rahas. Tsivilisatsioonide süsteemsed kriisid – sisendenergia kriisid – ilmnevad sellest ajast kõigepealt rahanduses.

Rahaga ongi alatasa üritatud süsteemseid kriise leevendada. „Rahatrüki“ toel suutis näiteks Rooma impeerium oma kriisifaasi venitada ja lõpliku kollapsiga üle saja aasta viivitada.”

Muide, USA on koroonakriisi ajal trükkinud raha rohkem kui kunagi varem. Euroopa Keskpank on samuti tohutus koguses raha juurde trükkinud, aga meil nimetatakse seda abipaketiks ja laenuks, mis tuleb riigil tagasi maksta.

“Kui kütuste tootmise kasumlikkus langeb sinnamaale, et see ei suuda enam toetada infrasüsteeme, tekib alaline finantskriis, mitte enam puhangulise iseloomuga, nagu on 2008. aastast alanu,“ ütleb Vipp. “Selles on naftatipu probleemi põhiolemus, mitte selles, et nafta otsa saab. Nafta ei saa otsa, sest inimene ei kasuta iial ära kogu naftat, mis maa sees on. Mitte kuna ta ei taha, vaid kuna see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu,“ selgitab ta. 

Autonoomsed kogukonnad

Esmatähtis on Vipi sõnul see, et taastataks toimivad kogukonnad. Võiks tekkida inimeste seltskonnad, kes üksteist toetavad, kui asi tõesti kriitiliseks läheb. “Edukas kogukonnas peaks kindlasti olemas olema näiteks arst, siis keegi, kes tunneb ja teab kõike tööriistadest, inimene, kes tunneb põhjalikult relvi ja lahingustrateegiaid, taimekasvatust, jahipidamist, ehitust ja nii edasi,“ ütleb Vipp.

“Võidumehed on tulevikus need, kes suudavad omale ise toitu toota ja need, kes suudavad ehitada süsteeme, mis on võimelised kohapealsest toormest energiat tootma, nagu näiteks puugaasil töötav mootor või elektrigeneraator,“ ütleb Vipp.

Aga tulles tagasi pealkirja juurde, siis elektrihinna kõikumine on paratamatu ja ka see, et pikemaajalisem trend on tõusev.

Allikad: Intervjuu Kaupo Vipiga, Esitlus energeetika tulevikust, Bioneer, lingid teksti sees

Toimetas Teilo T. London