Foto: InsideCreativeHouse / Adobe Stock

Hiljutine uurimus seostab narkootilise kanepi pruukimist prosotsiaalsema käitumise ja suurema empaatiaga.

USA-s tegutseva New Mexico ülikooli uurijad analüüsisid hea tervise juures üliõpilasi, kelle uriinis esines kanepi narkootilist toimeainet tetrahüdrokannabinooli (THC), ja avastasid, et hiljuti kanepit tarvitanud noored saavutasid märkimisväärselt kõrgemaid skoore prosotsiaalset käitumist, empaatiat ning ohutuse ja õigluse põhimõtetel rajanevate moraalsete otsuste langetamise suutlikkust mõõdistavates testides, sedastab ülikooli pressiteade.

Teadusajakirjas Nature Scientific Reports ilmunud uurimuses „Kanepitarvitamine ja prosotsiaalsus” näitasid New Mexico ülikooli teadlased, et noorukeil, kes olid hiljuti kanepit tarvitanud, ilmnes kanepit mitte tarvitanud kaaslastega võrreldes prosotsiaalsem käitumine ja kõrgem empaatiataju.

Uurijate osutusel on tegemist ühega esimestest teadusuuringutest, mis viitab kanepitarvitamise psühhosotsiaalsetele ja mittekliinilistele hüvedele.

„Enamik senistest kanepitarvitamise mõjude uuringutest on keskendunud kas kanepisõltuvushäire kahjulikele tagajärgedele või mõjudele, mida kanep avaldab kehalisele tervisele,” märkis uurimuse juhtiv autor, New Mexico ülikooli psühholoogiateaduskonna aseprofessor Jacob Miguel Vigil. „Hoolimata asjaolust, et kanepit on inimkonna ajaloo vältel laialdaselt kasutatud, pole pole tolle taime manustamise psühholoogiliste ja käitumuslike mõjude mõistmisele seni pühendatud peaaegu mitte mingisugust ametlikku teaduslikku tähelepanu.”

Uurimuse tulemused annavad mõista, et kanep võib soodustada üleminekut enesekesksematest enesekontseptsioonidest suuremale isetusele ja kõrgemale kohusetundele teiste kaitsmisel ebaõiglaste kahjude eest. Meessoost tarvitajad saavutasid lisaks kõrgemaid skoore leplikkuse (ingl agreeableness) skaalal.

Enamik kanepitarvitajate ja mittetarvitajate prosotsiaalsuse-mõõdikute vahelistest erinevustest oli korrelatsioonis viimatisest kanepitarvitamisest möödunud ajaga, mis annab mõista, et täheldatud mõjud ajapikku taanduvad.

„Mõjude püsimatus toetab hüpoteesi, mille kohaselt ei johtu tajude ja käitumise muutused mitte fundamentaalsetest erinevustest kanepitarvitajate ja mittetarvitajate algsete sotsiaalse suhtlusega seonduvate hoiakute vahel, vaid neid muutuseid kutsub esile just kanep,” rõhutas uurimuse kaasautor ja New Mexico ülikooli majandusteaduskonna aseprofessor Sarah Stith.

Uurijad ei täheldanud erinevuseid kanepitarvitajate ja mittetarvitajate viha, vaenulikkuse, teiste usaldamise, nägude ähvardavuse tõlgendamise, ülejäänud nelja isiksuseomaduse (ekstravertsuse, meelekindluse, emotsionaalse stabiilsuse ja avatuse) või autoriteedi tunnustamisel ja puhtuse kontseptsiooni säilitamisel rajanevate moraalsete otsuste langetamise mõõdikutes.

„Uhke on olla osa sellest murrangulisest teadustööst, mis näitab, et kanep võib ühiskonnale pakkuda märkimisväärseid hüvesid,” sedastas uurimuse kaasautor, New Mexico ülikooli psühholoogiateaudkonna uurija Tiphanie Chanel. „Loodan, et meie avastus aitab sillutada teed selle põhjalikumale uurimisele, kuidas kanep mõjutab inimeste omavahelist suhtlust ja heaolu.”

„Ma nimetan kanepitaime enamiku konventsionaalsete farmaatsiatoodetega võrreldes sageli „superravimiks”, kuna nüüd on meil konkreetsed tõendid, et lisaks terve hulga tervisehäirete kiirele ja suhteliselt ohutule leevendamisele võib see parandada ka keskmise inimese psühhosotsiaalset tervist,” rõhutas Vigil. „Prosotsiaalsus on ühiskonna üldise sidususe ja elujõulisuse seisukohalt elulise tähtsusega, mistõttu võivad kanepi mõjud meie omavahelisele suhtlusele osutuda lõpuks veelgi olulisemateks kui selle meditsiinilised mõjud.”

Allikas: Scientific Reports, New Mexico ülikool

Toimetas Allar Pajuste