Foto: Mercedes Mehlingi / Unsplash

Viimastel aastakümnetel on teadlased pööranud üha enam tähelepanu endokriinsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele (EDC-d), mis võivad häirida organismi hormonaalset tasakaalu. Need kemikaalid, nagu ftalaadid, bisfenool A (BPA), pestitsiidid ja teatud plastifikaatorid, võivad jäljendada või blokeerida looduslikke hormoone, mõjutades seeläbi suguhormoonide tootmist ja funktsiooni.​ Kuid kas keskkonnas leiduvad hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid võivad mõjutada lisaks füüsilisele arengule ka ajukeemiat ja seeläbi soolist enesetunnetust?

Mõju kaladele, loomadele, inimestele ja seos sootunnetusega

Uuringud on näidanud, et EDC-d võivad põhjustada kalade feminiseerumist, kus isaskalad arendavad emasloomadele omaseid tunnuseid või isegi sugurakke. Sarnaseid nähtusi on täheldatud ka lindude ja imetajate seas, kus hormonaalsed häired mõjutavad käitumist ja reproduktiivvõimet.​ (Environmental Health Perspectives, Endocrinology)

Inimestel on EDC-de mõju keerulisem ja sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kokkupuute ajast ja kestusest. Mõned uuringud viitavad sellele, et kokkupuude EDC-dega võib mõjutada suguhormoonide taset, põhjustades näiteks varajast puberteeti, viljakusprobleeme ja muid reproduktiivtervise häireid. (Springer)

On hüpoteese, et EDC-d võivad mõjutada ka aju arengut ja seeläbi mõjutada sootunnetust. Näiteks on leitud, et teatud kemikaalide kokkupuude looteeas võib mõjutada aju struktuure, mis on seotud sooidentiteedi kujunemisega (Sage Journals, Cambridge University Press). Siiski on see valdkond veel uurimisjärgus ja otseseid seoseid on raske tõestada.​

Kuna LGBT temaatika jõudis paljudes riikides samaaegselt koolide õppekavadesse umbes kümme aastat pärast kalade feminiseerumise nähtuse laiemat teadvustamist, siis Saksa ajakirjanik Dagmar Henn küsib, et kas siin võiks olla seos keskkonnareostuse mõjuga inimestele?

Henn rõhutab, et ta ei väida, nagu LGBT identiteedid oleksid kellegi poolt tehislikult tekitatud või et need poleks ehtsad — iga inimese identiteet väärib austust ja mõistmist. Pigem pakub ta välja, et keskkonnasaaste ja selle mõjud võiksid olla osa suuremast ja keerulisemast pildist muutuvas maailmas, mida seni pole ühiskondlikus arutelus piisavalt käsitletud.