2014. aasta veebruaris toimus Rahvusvaheline postmaterialistliku teaduse temaatiline tegutsevate tippteadlaste tippkohtumine ning seal pandi kirja ka Postmaterialistliku Teaduse Manifest. Kõnealuse tippkohtumise eesmärgiks oli arutada materiaalsete väärtuste ideoloogia mõju teadusele ja postmaterialistliku paradigma tekkimist. Manifesti koostajateks olid rahvusvaheliselt tuntud teadlaste rühm mitmetelt erialadelt (bioloogia, neuroloogia, psühholoogia, meditsiin, psühhiaatria, kvantfüüsika, jt), kes osalesid sellel teaduse, vaimsuse rahvusvahelisel tippkohtumisel: Mario Beauregard, PhD., (Arizona ülikool), Gary E. Schwartz PhD., (Arizona ülikool), Lisa Miller, PhD. (Columbia ülikool) koostöös Larry Dossey’ga, MD., Alexander Moreira-Almeida’ga, MD., PhD., Marilyn Schlitz’iga, PhD., Rupert Sheldrake’iga, PhD., Charles Tart’iga, PhD.

Mida siis selle Manifestiga deklareeriti?

(Teeme siinkohal vaid lühiülevaate, kuid keda huvitab pikem selgitus ja lugemine (inglise keeles), saab materjalidega tutvuda lähemalt siin ja siin.)

1. Kaasaegne teaduslik maailmavaade põhineb valdavalt tõdemustel (eeldustel), mis on tihedalt seotud klassikalise füüsikaga. Materialism toonitab, et mateeria on ainus reaalsus.
2. 19. sajandil muutusid eeldused dogmadeks ja ühinesid ideoloogilise veendumuste süsteemiga, nii sai alguse teaduslik materialism, mis tõdeb, et teadvus on aju füüsiline aktiivsus, mõtted ei saa mõjutada meie aju, keha, meie tegevust ja füüsilist maailma.
3. 20. sajandil oli akadeemilises teaduses domineeriv teadusliku materialismi ideoloogia, millele toetudes enamus teadlastest hakkasid uskuma, et teaduslik materialism põhineb väljakujunenud empiirilistel tõenditel ja on ainus ratsionaalne maailmavaade.
4. Teadusliku materialismi filosoofia aluseks olevad teaduslikud meetodid on olnud edukad loodusteaduste ja reaalteaduste seaduspärasuste mõistmise edendamisel, tehnoloogia arendamisel.
5. Teadusliku materialismi peaaegu absoluutne domineerimine akadeemilises maailmas on piiranud ja takistanud spirituaalsusega seonduvat teadusliku uurimistöö arengut, jätnud tähelepanuta inimkogemuse subjektiivse haarde. See on viinud ühiskonna ja looduse toimimise (eksistentsi) olemuse moonutatud ja ühekülgse arusaamiseni.
6. Teadus on ennekõike mitte-dogmaatiline, avatud mõtteviis loodusteadmiste omandamiseks vaatluste, eksperimentaalse uurimise ja nähtuste teoreetilise selgituse kaudu. Selle metoodika ei ole materialismi sünonüüm ja ei tohiks olla seotud konkreetsete uskumuste, dogmade ega ideoloogiatega.
7. 19. sajandi lõpus tõdeti, et kõiki empiirilisi nähtusi ei saa seletada klassikalise füüsikaga. 1920 -1930 aastatel tekkis uus revolutsiooniline füüsikaharu – kvantmehhaanika, mis seadis kahtluse maailma materiaalsed alustoed. Kvantmehhaanika kohaselt osakesed ja vaatleja on omavahel seotud. Vastavalt kvantmehhaanika ühele tõlgendusele vaatleja enda teadvus on oluline jälgitavate füüsikaliste sündmuste olemasolule. Spirituaalsed sündmused võivad mõjutada füüsikalist maailma, mis ei ole enam tegelikkuse esmane või ainus komponent ning füüsikalist maailma ei saa täielikult mõista ilma vaatleja teadvusele viitamata. Hiljutiste katsete tulemused toetavad seda tõlgendust.
8. Psühholoogilised uuringud kinnitavad, et spirituaalne aktiivsus võib mõjutada käitumist mille puhul uskumuste, eesmärkide, soovide ja ootuste jms selgitav ja prognoositav väärtus on väga kõrge. Lisaks sellele näitavad psühhoneuroimmunoloogia uuringud, et meie mõtted ja emotsioonid võivad märkimisväärselt mõjutada organismi füsioloogiliste süsteemide aktiivsust. Teisisõnu organismi isereguleerimise mitmete meetodite, psühhoteraapia, platseebo-efekti jt funktsionaalse magnetresonantstomograafilised uuringud tõestavad, et mentaalsed mõjutused, simulatsioonid, uskumused, tahe, mõjutavad oluliselt aju aktiivsust.
9. Niinimetatud Psi (parapsühholoogiliste) nähtuste uurimine näitab, et mõnikord võib saada sisukat teavet ilma tavapäraste meelte kasutamiseta ja viisil, mis ületab tavapärase ruumi ja ajapiiranguid. Psi uuring näitab, et mõni inimene saab mõttega mõjutada eemal olevaid füüsikalisi seadmeid ja elusorganisme (sh teisi inimesi). Selline mõjutus suuremal või vähemal määral on küllaltki levinud ja seda ei saa vaadelda kui anomaalset, vaid see viitab vajadusele laiema selgitava tausta, raamistiku järele, mida ei saa põhjendada ainult materiaalsusega.
10. Surm südame seiskumisest (nn “lähisurma kogemus”, eesti keeles tundub selgem väljend “kliinilise surma kogemus” (near death experience, NDE). Mitmed kliinilise surma seisundis olnud patsiendid on teatanud südame seiskumisest tekkinud tunnetustest, arusaamadest, mis näitavad, et nad reageerivad tegelikkusele. Samuti teatavad need patsiendid erinevatest spirituaalsetest kogemustest. On märkimisväärne, et aju elektriline aktiivsus langeb mõne sekundi jooksul pärast südame seiskumist.
11. Kontrollitud laborikatsed on dokumenteerinud, et kvalifitseeritud katseisikud (inimesed, kes väidavad, et suudavad suhelda füüsiliselt surma saanud inimeste mõtetega) võivad mõnikord saada väga täpset teavet surnud isikute kohta. See toetab veelgi järeldust, et vaim, spirit võib ajust eralduda.
12. Mitmed teadlased, sh teadusfilosoofid ülalmainitud nähtusi ega ka vastavaid katsetusi ei tunnista, kuna need ei ole kooskõlas teadusliku materialismi maailmapildiga. Postmateriaalsetel teemade uuringute ignoreerimine ja/või postmaterialistlike seisukohti toetavate teaduslike tulemuste avaldamisest keeldumine on vastuolus teadusliku eetika seisukohtadega, mille kohaselt tuleb ka selleteemalisi empiirilisi katseandmeid publitseerida. Andmeid, mis ei sobi eelistatavate teooriate ja uskumustega, ei saa ‘a priori tagasi lükata.
13. Oluline on mõista, et Psi nähtused, südame seiskumisest tingitud kliinilised surmad ja usaldusväärsete uurimismetoodikate abil saadud faktilised andmed tunduvad anomaalsed ainult siis, kui neid vaadeldakse ainuüksi materiaalsest aspektist.
14. Teaduslikul materialismil põhinevad teooriad ei suuda välja selgitada, kuidas aju võib tekitada teadvust, eriseisundites tavatuid “vaimuvälgatusi”, arvestada käesolevas manifestis viidatud empiirilisi tõendusfakte.

On aeg vabaneda vaid pelgalt materiaalsest ideoloogiast ja kitsarinnalisusest, laiendada maailmavaatelist kontseptsiooni postimaterialistliku paradigmaga.

15. Postmaterialistliku paradigma kohaselt:

a) Teadvus, (spirit, mõistus, meel, vaim) kujutab endast esmapilgul reaalsuse aspekti nagu füüsiline (materiaalne) maailmgi. Kuid seda ei saa seletada ainult lähtudes materiaalsest maailmast, see võib olla midagi olulisemat.
b) Teadvus ja materiaalne maailm on sügavalt omavahel seotud.
c) Mõte (tahe /kavatsus) võib mõjutada materiaalse maailma seisundit ja toimida mittelokaalselt st, ta ei piirdu konkreetsete punktidega ruumis ega ajas.
d) Mõtted on piiramatud.
e) Teadvus funktsioneerib aju kaudu, kuid aju seda ise ei tooda. Kliinilise surma valdkonda kuuluvad uuringud viitavad, et teadvus südame seiskumisel ei lakka momentaalselt funktsioneerimast.
f) Teadlased ei tohiks karta uurida vaimsust ja vaimseid kogemusi, kuna need esindavad inimese eksistentsi keskset aspekti.

16. Postmaterialistlik teadus ei lükka tagasi siiani realiseerunud empiirilisi tähelepanekuid ja teaduslike saavutuste suurt väärtust. Postmaterialistliku teaduse eesmärk on laiendada inimeste suutlikkust loodusnähtuste ja olemise eksistentsi paremaks tundmaõppimiseks.
17. Postmaterialistlikul paradigmal on kaugeleulatuvad tagajärjed. See muudab põhimõtteliselt inimeste endi visiooni, andes tagasi väärikuse ja võimu, inimestena ja teadlastena. See paradigma soodustab selliseid positiivseid väärtusi nagu kaastunne, austus ja rahu, jt. Toonitades sügavat seost inimühiskonna ja looduse vahel, edendab postmaterialistlik paradigma keskkonnateadlikkust ja keskkonnakaitset.

Allikad: TimeWaver, Open Sciences

Toimetas Liis Kuurme