Igapäevaelus tervise kohta otsuseid langetades usaldame sageli teaduslike uuringute tulemusi, eeldades, et teaduslikud uuringud on täpsed ja objektiivsed. Kuid ütlus “kes maksab, tellib muusika“ kehtib ka teaduses. Suurtööstuste rahastatud teadusuuringud on sageli kallutatud. Ravimiettevõtete ravimikatsetustes rõhutatakse positiivseid tulemusi ning peidetakse soovimatuid kõrvanähte või jäetakse need aruannetest üldse välja.

Toiduainetööstuste rahastatud teadusuuringutes eeldatakse, et uuringu tulemus on tööstuse jaoks soodne. Nüüd on seda kinnitanud ka teadlased ise. 2013. aasta lõpus portaalis PLOS Medicine avaldatud töö näitab karastusjookide ja ülekaalulisuse seose teemal tehtud uuringute põhjal, kuidas tööstuste majanduslikud huvid kallutavad teadusuuringute järeldusi.

Teadlased viisid läbi otsingud mitmetes suurtes andmebaasides, et leida avaldatud teadustööde ülevaateid, milles käsitletakse magusate karastusjookide ja ülekaalulisuse omavahelist seost. 17 uurimistööst tuvastati finantshuvide konflikt mõne toiduainetööstusega kuue uuringu puhul. Nendes uuringutes, milles väidetavalt puudus huvide konflikt, järeldati ülekaalukalt (83,3% töödest), et karastusjookide tarbimine on ülekaalulisuse riskifaktor. Vastukaaluks leiti protsentuaalselt sama paljudes toiduainetööstuse poolt finantseeritud ülevaadetes, et karastusjookide tarbimise ja ülekaalulisuse tekke seose jaoks ei ole piisavalt kaalukaid tõendusmaterjale või siis ei antud uuringu lõppsõnas üldse konkreetset lõppjäreldust.

Uuringu autorid tunnistavad, et tulemuste analüüsimise peamine piirang on see, et ei ole võimalik kuidagi tuvastada võimalikku huvide konflikti nende uurimistööde puhul, mille autorid ise väidavad, et see puudub. Kuid valdav enamus suuri randomiseeritud teadusuuringuid kinnitab magusate karastusjookide tarbimise ja ülekaalulisus vahelist seost. Selles kontekstis mõjutavad uuringute rahastajate huvid ilmselgelt uuringute lõpptulemust. Kuna toitumisteemaliste uurimistööde tulemusi võetakse arvesse ka riiklike poliitikate kujundamisel, siis kontrollivad suurtööstused sel moel ka rahvatervise juhtnööride loomist, mõjutades niimoodi kogu rahva tervist.

Allikad: PLOS Medicine, ICAP

Foto: scopeblog.stanford.edu

Toimetas Katrin Suik