Kliimamuutused, terrorismioht, küberkuritegevus ja rahanduskriis – kas varem oli elu parem? Austraalia riikliku ülikooli uurimus tundub seda kinnitavat, vahendas TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

Majandusliku arengu hindamiseks kasutatakse sisemajanduse kogutoodangut (STI). See näitab ühes riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust, kuid ei võta arvesse majanduse mitterahanduslikku osa – sotsiaalseid tegureid ja keskkonna olukorda. Seetõttu otsivad majandusteadlased teisi viise arengu hindamiseks. 1995. aastal võeti kasutusele tõelise arengu indeks (TAI). Selle arvutamiseks lahutatakse sisemajanduse kogutoodangust kõik see, mis tekitab kulutusi, kuid ei suurenda inimeste heaolu – keskkonnakatastroofide likvideerimine, kuritegevus, liiklusõnnetused.

Ida Kubiszewski ja Robert Costanza võrdlesid eri riikide sisemajanduse kogutoodangut ja tõelise arengu indekseid läbi aastakümnete alates 1950-ndatest. Selgus, et tõelise arengu indeksi väärtused olid kõige kõrgemad 1978. aastal. Sellest ajast saati on majandus küll kasvanud, kuid heaolu mitte. Peamisteks põhjusteks on keskkonnaseisundi halvenemine ja inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasv.

Siiski pole sotsiaal- ja majandusteadlased päriselt ühele nõule jõudnud, kuidas hinnata üldise heaolu kasvu. On selge, et ka paljudes arengumaades elatakse paremini kui “kuldsetel” 1970-ndatel. Oodatav eluiga tõuseb kogu maailmas ja inimesed on üldjoontes oma eluga rohkem rahul.

Allikad: Novaator, Ecological Economics

Foto: essentialscafe.com

Toimetas Ksenia Kask