Emotsioone tunneb inimene tihtipeale mingis kindlas kohas, mingis kehapiirkonnas, enam-vähem konkreetse tundena või kui keegi ei tunne, siis tasub tal end ehk tähelepanelikumalt jälgida. Nüüd on Soome teadlased teinud uuringu, millest selgub, et emotsioonide ja kehaliste tundmuste vahelised seosed on inimese kultuuritaustast üsna sõltumatud, kirjutab Priit Ennet ERR-is.

Aalto ülikooli uurimisrühm Lauri Nummenmaa  juhtimisel tegi katseid 701 vabatahtlikuga Soomest, Rootsist ja Taiwanilt. Katseisikutele nimetati mitmesuguseid emotsioone ja paluti neil värvida kaks paberile joonistatud inimsiluetti vastavalt sellele, millises kehapiirkonnas on seda emotsiooni kõige rohkem tunda ja millises kõige vähem.

Selgus, et pea ja rindkere olid emotsionaalselt kõige aktiivsemad kehapiirkonnad, aga erinevatel emotsioonidel oli siiski statistiliselt selgeid iseärasusi, mis aga olid kultuuriti sarnased, see tähendab eurooplastel ja aasialastel ühesugused.

Uuringu juures avaldatud joonistel eristuvad teistest emotsioonidest eriti selgelt rõõm ja masendus. Rõõmu puhul on emotsionaalselt aktiveerunud peaaegu terve keha, masendust iseloomustab aga aktiivsustunde vähenemine peaaegu terves kehas.

Joonis: ERR / Lauri Nummenmaa, Enrico Glerean, Riitta Hari ja Jari Hietanen

Allikad: ERR, PNAS, NPR

Foto: npr.org

Toimetas Ksenia Kask