Foto: kaboompics/ pixabay.com

Täiskasvanute keskmine internetis viibimise kestus erinevate seadmete kaudu on rohkem kui viis tundi päevas. Võrreldes 2010. aastaga on see aeg pikenenud kolme tunni võrra. Kognitiiv-neuroteadlased hoiatavad, et inimestel näib välja arenevat digitaalne aju uut tüüpi ühendustega, mis võimaldab kammida läbi veebis leiduvast infotulvast. See alternatiivne lugemise viis konkureerib traditsioonilise süvenenud lugemise jaoks vajalike närviühendustega, mis on mitme aastatuhande jooksul välja kujunenud.

Nagu paljud teised iga päev internetis surfijad, on ka ilmselt ka tavaline eestlane seda tüüpi lugeja, kes ei pühendu kuigi põhjalikult loetavale tekstile. Ta klikib linkidel, mida postitatakse sotsiaalmeedias, loeb paar lauset, libistab silmad üle huvipakkuvate sõnade ning muutub siis rahutuks, liikudes edasi järgmisele veebilehele, kus ta tõenäoliselt ei kuluta samuti pikemalt aega. Paljud meist ei veeda enamasti lugedes rohkem aega kui mõned sekundid. Paraku ei kehti üksnes veebikeskkonnast lugemise kohta, vaid paljud käituvad samamoodi ka novelli lugedes: silmad libisevad üle sõnade, kuid tegelikult ei saa sa aru, mida nendega öeldakse.

Kognitiiv-neuroteadlaste jaoks on see ühtaegu põnev ja samas ärevust tekitav teema. Teadlased hoiatavad, et inimestel näib välja arenevat digitaalne aju uut tüüpi ühendustega, mis on loodud selleks, et kammida läbi veebis leiduva informatsiooni tulvast. See alternatiivne lugemise viis konkureerib traditsioonilise süvenenud lugemise jaoks vajalike närviühendustega, mis on mitme aastatuhande jooksul välja kujunenud. Tuftsi ülikooli kognitiiv-neuroteadlane Maryanne Wolf ütleb: “Olen mures, et pealiskaudse lugemise harjumus mõjutab meid siis, kui peame lugema rohkem süvenemist nõudvat materjali.“