Teadusuudiste portaal Novaator küsib, kuidas arenevad elusorganismid indiviidideks, kellel on neile ainuomane käitumine ja ajuehitus? Isiklikud kogemused mõjutavad uute närvirakkude arengut, näitas hiirtel tehtud uurimus. On teada, et ühemunakaksikud on erinevate iseloomudega isegi siis, kui nad kasvavad koos täpselt ühesugustes tingimustes. Kuidas on seotud aju ehitus ja isiklikud kogemused?

Max Plancki instituudi ja erinevate Saksa ülikoolide teadlastest koosnev uurimisrühm tegi katseid hiirtega, kes olid geneetiliselt täpselt ühesugused. Närilisi peeti puuris, kus oli palju erinevaid võimalusi aktiivselt tegutseda ja maailma uurida.
Mänguasju oli nii palju, et iga hiir koges midagi teistest erinevat. Närilised olid varustatud eriliste kiipidega, mis saatsid välja elektromagnetsignaale. Selle põhjal kaardistasid teadlased kõikide loomade liikumisharjumusi ning jälgisid, kui uudishimulikud hiired olid.

Hoolimata ühisest keskkonnast ja identsetest geenidest käitusid kõik hiired erinevalt. Kolme katsekuu jooksul süvenesid need erinevused veelgi.

Loomade tegutsemisaktiivsuse erinevused olid seotud uute neuronite tekkimisega mälu ja õppimist toetavas aju piirkonnas, hipokampuses. Mida rohkem hiired liikusid ja mängisid, seda rohkem tekkis uusi närvirakke.
Uued neuronid lubavad ka täiskasvanud hiirel olla paindlik ja hakkama saada muutuvas keskkonnas. Samasugune nähtus toimub ka täiskasvanud inimeste ajus. Nii õnnestus esmakordselt tõestada, et isiklikud kogemused ja käitumine osalevad aju individuaalsete erinevuste tekkimises.

Kontrollkatses hoiti üht rühma hiiri lihtsas ja väikeses puuris. Nende näriliste ajus oli uute närvirakkude tekkimine palju aeglasem. Seega – mida arendavam on keskkond, seda rohkem saab isikupära väljenduda, kinnitas uurimisrühma liige Ulman Lindenberger Max Plancki instituudist.

Allikas: Novaator

Algallikas: Science

Foto: Futurity

Toimetas Mariann Joonas