Eilsele eurooplaste ja India rahvaste ühise esivanema loole järgnes küsimus – kust on pärit sinised silmad? Kopenhaageni teadlaste rühm on välja selgitanud geneetilise mutatsiooni, mis põhjustab sinist silmavärvi. Kõik sinisilmsed inimesed on geneetiliselt seotud esivanemaga, kes tuli  6000-10 000 aastat tagasi Musta mere regioonist.

Ajakirjas Journal of Human Genetics 2008. aastal avaldatud töö kohaselt on siniste silmade põhjuseks mutatsioon geenis nimetusega OCA2, mis tekkis umbes 8000 aastat tagasi Musta mere piirkonnas. Geeniteadlane Hans Eiberg arvab, et enne seda olid kõigil inimestel pruunid silmad. OCA2 geeni muteerumine tekitas “lüliti“, mis reguleeris silmade värvi. Eibergi sõnul see mitte ei “tee silmi siniseks“, vaid lülitab välja silmades pruuni pigmenti tekitava geeni.

Selle leidmiseks analüüsiti Jordaaniast, Taanist ja Türgist pärit sinisilmsete inimeste geneetilisi erinevusi. Pruun silmavärv on dominante omadus, mis tähendab seda, et kui ühel vanemal on pruunid ja teisel sinised silmad, siis enamasti on lastel pigem pruunid silmad. Kuid peale viimast jääaega arenes eurooplastel välja haruldane mutatsioon, mis eristas neid ülejäänud maailma inimestest. 95% Skandinaaviamaade elanikest on sinisilmsed.  Euroopas varieerub juuste ja naha värv rohkem kui ühelgi teisel kontinendil maailmas.

Kui aga 10 000 aastat tagasi ei olnud kellelgi siniseid silmi, siis kuidas juhtus see, et 20-40% eurooplastest on tänapäeval siniste silmadega? Ei ole teada, miks siniste silmadega inimesed Põhja-Euroopas nii laialdaselt levisid. Arvatakse, et heledam silmade värv pakkus pikkadel suvepäevadel või lühikestel talvepäevadel mingit eelist ning siniste silmadega sageli seostatud heledam nahatoon suudab vähese päikesevalguse tingimustes paremini D-vitamiini sünteesida. Kuid on arvatud ka seda, et sinised silmad levisid nii laialdaselt lihtsalt loodusliku valiku tõttu – heledanahalistel ja sinisilmsetel naistel oli pruunisilmsete sookaaslastega võrreldes lihtsalt meeste hulgas rohkem menu.

John Hawkes Wisconsin-Madisoni ülikoolist kommenteerib, et see geen teeb inimestele midagi head: “See soodustab seda, et neil on rohkem lapsi.“

Allikad: Occupy Corporatism, Springer, Live Science, USA Today

Foto:  Cristian Ardelean / iStockphoto

Toimetas Katrin Suik